Jumala sõna külv

Teisest paastueelsest pühapäevast on ülestõusmispühadeni 60 päeva, millest tuleneb pühapäeva ladinakeelne nimi Sexagesima. Jeesuse-aegse Iisraeli põllud olid omal ajal sama kivised ja vahelduva viljakusega, nagu ka Lääne-Eesti saarte põllumaad, kus põlluharimise kõrval tuli igapäevast leiba teenida lisaks ka kalalkäimise ja käsitööga. Tõhusama maaharimise ja väetiste kasutamise eelsel ajal tuli palju põllutöid teha koduloomade või oma käte jõul. Tulemus sõltus nii põllumaa kvaliteedist, aga ka palju valitsevatest ilmaoludest. 

Enne külvamist oli usklike põlluharijate puhul tavaline, et enne külvitöö algust palus külvaja külviseemne kasvamiseks põllu ääres põlvitades palves Jumala õnnistust. Mereäärsetel maadel ohustavad põlde linnud ja tihedama asustusega piirkondades loovad inimesed põldudelt üle käimisega sinna kõvema pinnasega jalgradu, kus seeme ei idane. Tänapäeval armastatakse põlluharijate meelehärmiks haritaval maal sõita ATVga. Mingi osa külvist pudeneb paratamatult ka põlluäärtele kiviklibule või kraavipervele, kus õhuke mullakiht ei luba sellel juurduda.

Jeesuse jutustatud võrdpildis külvajast on külvaja Issand Jeesus ise. Sellest räägib ta otsesõnu oma jüngritele, avaldades neile Jumala riigi saladusi. Tema ise on Külvaja, kes kutsub kõiki rahvaid tunnistama teda päästesõnumi toojana. Koos tema õnnistusega võib ka kivisem põllumaa kanda sajakordset saaki.

Anti Toplaan