Uudiseid praostkondadest
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 9. september 2020 Nr 33 /
Lääne praostkond
Nõva kirikut tasub uudistama minna
Jumalale pühitsetud koda Nõval tervitab sisenejat kauni väravaga.
Nõva kogudust teenib 2011. aastast kuldsete kätega vaimulik Peeter Krall, kelle hobiks on anda vanadele asjadele uus elu. Näiteks on ta ostnud vana väärika seinaristi ja teinud sellest kogudusele protsessiooniristi. Kevadest pääseb Nõva kirikuaeda läbi värava, mille pastor valmistas vanadest raudristidest. Kogu teenimisaja on õp Krall tegelenud kiriku remondiga ja Mandri-Eesti vanim puidust pühakoda on muutunud aasta-aastalt imetlusväärsemaks. Ta ütleb, et on noorpõlves teinud metalli- ja puidutööd ning kui pea puhkust vajab, on hea kätel käia lasta.
Kuus aastat tagasi sai Nõva kirik uue katuse. Viimastel aastatel on töö käinud kiriku sees. Ühes orvas on välja puhastatud kiriku ehitusaegsed palgid. Need pärinevad dendrokronoloogiliste uuringute põhjal aastast 1749.
Ka muinsuskaitseameti aastaraamatus on pühakojast kirjutatud. „Tööd Nõva kirikus tehti koguduse algatusel parimaid restaureerimispõhimõtteid silmas pidades. Selle tulemusena loodi tasakaalustatud interjöör, millel puudub vanade ja uute värvipindade silmatorkav kontrast. Interjöör on terviklik ja eksponeeritud viimistlus rõhutatult ajalooline, millesse vahest ei olegi vaja uute värvilahendustega sekkuda,“ kirjutatakse aastaraamatus.
Õpetaja ütleb, et nipet-näpet oleks vaja veel kiriku juures teha, aga taaspühitsemine on koroona tõttu edasi lükkunud, sest kindlasti oodatakse külla soome sõpru.
Võru praostkond
Mehikoorma kalmistu 250
22. augustil tähistati ajaloomälestiste hulka kuuluva Mehikoorma kalmistu 250. aastapäeva.
Aastapäeva tähistamist organiseerinud Aravu kultuurimaja juhataja Tea Tensoni sõnul juhtis saabuvale sündmusele tähelepanu Mehikoorma juurtega õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janar Filippov. Kui teemat uurima hakati, siis ainukeseks allikaks osutus 2013. aastal ilmunud Leonid Mihhailovi raamat „Peipsi-Pihkva järve asulad“, milles kirjas lause, et 1770. aastal rajati kalmistu. „See, et kalmistu on nii vana, oli üllatus kogukonnale,“ ütles piirkonna kultuurijuht.
Aastapäeva palvuse kalmistul pidas Mehikoorma koguduse hooldajaõpetaja Urmas Nagel. Ta kõneles, et surnuaed pole üksnes paik, kus lahkunuid mälestada, vaid kannab ka meie mälu ja ajalugu. Kasutusel olid laululehed ja pärast palvehetke jagas kohalik koduloohuviline Urmas Kalla paigaga seotud mälestusi. Eriliselt juhtis ta tähelepanu 1919. aastal Riia all lahingus hukkunud Karla Truutsi hauale. Lahkunu surnukeha toomist Riiast Mehikoormasse kajastati 1919. aastal ka meedias.
Seejärel liikusid aastapäevalised pastoraati, kus laulis Indrek Tammoja, esinejanimega Rändaja. Pidulisi oli tervitama tulnud Räpina vallavanem Enel Liin, kes andis valla tänukirja 27 aastat kalmistuvahina töötanud Maire Sillakivile. Sündmuse korraldas Räpina vald koostöös Mehikoorma kogudusega.
Põlvamaal Lämmijärve ääres Mehikoorma alevikus 24 937 ruutmeetril asetsev kalmistu tunnistati 1997. aastal kultuurimälestiseks, kuna tegu on väärtuslike hauatähiste, kalmisturajatiste ning arheoloogilise kihistusega matmispaigaga. Lisaks erahaudadele on seal Vabadussõjas ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud.