Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Milline on noorsootöö tulevik?

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Mardipäeval, 10. novembril kogunesid EELK Usuteaduse Instituudi ruumidesse meie kiriku laste- ja noortetöö tegijad, vaimulikud ning Laste- ja Noorsootöö Ühenduse töötegijad, et arutleda kiriku noorsootöö tuleviku üle. Peapiiskop Andres Põder tuletas päeva avades kõigile meelde, et noorsootööd pühendumise ja fanatismiga tehes nakatame lapsi ja noori nõnda, et kirikuelus osalemine ei ole enam hobi või ajaviide, vaid kantud sisemisest veendumusest. Ta kiitis noorte positiivsust, potentsiaali ja idealismi ning tunnistas noorsootöö kirikus möödapääsmatuks. «Ainult laiskus ja kanapimedus on see, kui noortetööd teha ei taheta,» kinnitas peapiiskop.
Konverentsipäeva esimese poole ettekanded kõnelesid noorsootöö minevikust ning tänapäevast. EELK Noorsootöö Keskuse endine kaastööline ja sõber Heiki «Panda» Pietilä tutvustas Eesti ja Soome luterlike kirikute noorsootöö-alaseid kokkupuuteid enne Teist maailmasõda ning arutles selle üle, miks tema arvates noorsootöö areng kirikutes erinevat rada on käinud. Ta meenutas Talvesõjast tulnud soome pastoreid, kes said aru, et vana kirik on kadunud ning neil tuleb uut kirikut üles ehitama hakata. Suure vastutustundega ning hüüdlausega «Ära sõida rööbastes!» saavutasid nad selle, et 1956. aastal oli Soome kirikus 500 palgalist noorsootöö tegijat.
Nii Soome kui ka Eesti ajalugu näitab, et võimatu on võimalik. H. Pietilä tuletas meelde üht kohtumist Joel Luhametsaga 1995. või 1996. aastal, mil praosti arvates polnud võimalik, et EELKs võiks töötada palgalisi noorsootöö tegijaid. «On hea, et ta eksis,» rõõmustas ettekandja.
Samas tunnistas Pietilä, et tema arvates seisab luterlik kirik Eestis tõsise väljakutse ees. «Kirik elas okupatsiooni üle tänu neile, kes mäletasid teistsugust kirikut. Nüüd elab kirik nende keskel, kellel pole kirikust isiklikku kogemust. EELK on kujutluste keskel elav kirik. Valede vastu saab võidelda tõega, kujutluste vastu aga ei saa võidelda,» lõpetas ta murelikult.
Tartu ülikooli usuteaduskonna religiooniuuringute vanemteadur dr Lea Altnurme tutvustas erinevate uurimuste tulemusi ning tõi välja tõsiasju, mis võiksid vaimulikke ja noortetöö tegijaid aidata noortega, aga ka teiste koguduseliikmetega kontaktis olla. Kristlusest on normi asemel saanud alternatiiv ning selle tõsiasjaga peab kirik arvestama. Dr Altnurme lausus uurimustele tuginedes väga tõsised sõnad, mis peaksid panema meid endasse vaatama: «Kirikul on suu, aga kõrvu pole.»
Samuti tõi ta välja inimeste ootused kiriku suhtes: oodatakse individuaalset suhtlust ning vastuseid isiklikele küsimustele. Noortetöö tegijaile oli kinnitav kuulda, et noorte püsimajäämise kogudusse otsustavad sõpraderingi olemasolu koguduses ning võimalus end kristlasena teostada.
Õhtupoolikul, pärast Urmas Nageli vaimustavat kontserti, jaguneti rühmadesse, mis käsitlesid noorsootöö minevikku, tänapäeva ja tulevikku. Koos Joel Luhametsaga meenutati kiriku noortetööd aegadel, kui koguduses noor olla tähendas riski. Praost meenutas sooja sõnaga oma noorusaegseid juhte, kes isiksustena kogusid enda ümber neid, kes tahtsid vastanduda kehtivale korrale ja otsisid Jumalalt oma elule alustuge: Harri Haamerit, Elmar Salumaad ja Vello Salumit. Noorsootöö nõukogude ajal oli oikumeeniline tegevus, milleks ei kulunud kuigi palju raha ning milles suurt rolli mängis palveelu.
Lehte Jõe kutsus osalejaid arutlema tänapäevase kiriku noortetöö kitsaskohtade ja võimaluste üle. Rühmas ei nurisetud väga kõige selle üle, mida ei ole, kuid tunnistati, et palju sõltub konkreetse koguduse oludest: kus kogudus asub, kas on motiveeritud töötegijaid, millised on kasutatavad töövormid, milline on suhe kohalike haridusasutuste ja omavalitsusega.
Kitsaskohtadena toodi selles rühmas välja koguduse noortetöö tegija ja pühapäevakooliõpetaja teadmatus oma rollist, mis omakorda tekitab töötades ebakindlust. Samuti puudub enamikul kogudustel olukorra analüüs ning tegevuskava. Siiski, arengukavade koostamine kogudustes võiks neid muresid veidi leevendada.
Noorsootöö tulevik sai nähtavaks «Esiku» meeskonna töötoas. «Esik» on Sakus toimuv regulaarne noorteüritus, mille taga seisavad mitme Põhja-Eesti koguduse noored ning mille eesmärk on kristlusega tuttavamaks teha Saku piirkonna noori. Katrin Kaljuste, üks «Esiku» eestvedajaid, tõi välja meeskonna kogemused Sakus noortetööd alustades.
Vaja on väga paljut, avastas meeskond: visiooni (eesmärki), Sõnumit, inimesi, kes oleksid valmis vastutust võtma, kaasaegseid vahendeid, palju koostööd ja väga palju palvet. Seda retsepti targasti kasutades on «Esiku» meeskond loonud noorteürituse, mis on Sakus oma koha leidnud ja millesarnast igatsetakse mujalgi. «Esik» ei sea eesmärgiks uue noortekoguduse loomist, vaid kristliku maailmavaate tutvustamist ning noorte eelarvamuste leevendamist.
Päeva võttis kokku moderaator, EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse tegevjuht Eha Kraft. Tema sõnum oli selge: noorsootööl ON tulevikku ning see sõltub meist. Tulevikulootust kinnitas ka kokkutulnute hulk, mis LNÜ noorsootöö spetsialisti Mari-Ann Oviiri sõnul ületas esmased ootused kahe-kolmekordselt…

Kristi Sääsk,
LNÜ juhatuse liige

ImageImage
Misjonipäevade raames korraldati Rakveres üritusi ka lastele ja noortele. Korraldajate ringi kuulus Laste- ja Noorsootöö Ühendus.
Rahvamajas toimunud kontsert-noorteõhtul olid esinejateks Triple Y & Napoleon ning Crux.
Lasteprogramm algas Kalevi hallis ehk endises Pauluse kirikus. Lisaks sajale lapsele oli kohale tulnud ka suvistest noortepäevadest tuttav põder Jäpe, kes otsis õnne Rakverest. Pärast ühist algust jätkus tegevus väikerühmades. Pauluse kirikus mängiti meeskonnamänge, õpiti enesekaitset, punuti sõbrapaelu ja räpiti Jumalast. Nooremad lapsed läksid «Kauri» lasteaeda tegusid tegema. Seal mängiti meeskonnamänge, kuulati põnevat juttu õnnest, osaleti viktoriinis, tehti draamat ning meisterdati laevu. Ja muidugi söödi kõhud täis!
Noorteprogramm algas Karmeli kirikus teemal «Noored ja misjon». Pärast seda arutati erinevatel seminaridel selle üle, kas õnn on rahas, sõltuvusainetes või äkki seksis. Ka oli võimalus beat box’i õppida. Noorteprogrammis osales poolsada noort.
Päeva lõpetas ühine Andrease teenistus Rakvere Kolmainu kirikus.
Fotod: Kaupo Janno ja Leevi Reinaru