Kirikud ootavad teelisi

Enamasti tuleb Eesti pühakodadega tutvumiseks kogudusega eelnevalt ühendust võtta, ent mõnel pool on kirikute uksed lahti peaaegu iga päev.

Turismiinfopunktidesse on jõudnud tänavune „Teeliste kiriku“ brošüür, kust huviline leiab 450 pühakoja lühitutvustused eesti ja inglise keeles. Kodulehel teelistekirikud.ekn.ee on sama informatsioon lisaks ka prantsuse, rootsi, saksa, soome ja vene keeles.

Huvilisi jätkub

Lähemalt uurides selgub siiski, et suur osa kirikutest igapäevaselt oma uksi lahti ei tee. Et pühakoda näha, on seetõttu vaja tulla jumalateenistuse ajal või kogudusega eelnevalt kokku leppida. Selleks on brošüüris ja veebilehel ära toodud kontaktandmed.

Audru koguduse õpetaja Lembit Tammsalu kinnitas Eesti Kirikule, et varasematel aastatel oli ka seal kirik nädalavahetustel lahti ning suve jooksul astus läbi paarsada inimest: „On tuldud oma esivanemate radadele käima, aga on ka lihtsalt puhkajaid ja läbisõidul olijaid.“ Tänavu saab Audru kirikut uudistada vaid jumalateenistuse ajal või eelnevalt külastuse aega kokku leppides. Põhjuseks koguduse piiratud ressursid, aga ka koroonakriis.

Vöörmünder Ester Osjamets lisab, et kirikut näha soovivad inimesed astuvad ligi ka juhul, kui pühakoja juures toimetamist märkavad: „Eelmisel pühapäeval niitsin seal muru ja käis kolm seltskonda, kes olid näinud telerist lugu meie kiriku katuse remondist.“ Inimesi toovad tema sõnul Audrus kirikuga tutvuma ka kontserdid ning kirikut ümbritsev dendraarium, kus kasvab palju haruldasi puuliike.

Uksed avatud

Siiski leidub Eestimaal ka mitmeid maakirikuid, kuhu saab peaaegu iga päev ette teatamata sisse astuda. Üks sellistest on Kanepi, mille uksed on õpetaja Margit Laili kinnitusel olnud teelistele avatud 2000. aasta suvest alates: „Esimestel aastatel oli kirikus pidevalt valve, minu vanemad lapsed ja nende sõbrad said oma töökogemuse. Viimastel aastatel pidevalt kirikus keegi kohal ei ole, võimaluse korral kasutan ise pühakoja rahus viibimise võimalust, tegemisi on kirikus ja aias samuti.“ Et pühakoda asub aleviku südames, on selle ümbruses toimuval ka ilma alalise valveta hõlbus silma peal hoida.

Külastajate arv on Laili sõnul päeviti väga erinev – mõnikord sadakond, siis aga jälle mitte ühtegi. Aja jooksul on kirikuga tutvuma tulnute arv pigem vähenenud. Huvilisi on erinevaid – mõnel on juured Kanepis, teised on lihtsalt puhkusereisil või vaatamisväärsustega tutvumas. „Eriti tore on, et kirikusse astuvad sisse kohalikud,“ kinnitab vaimulik, ja lisab: „On olnud neid, kes aastakümneid siin elanud ja satuvad viimaks kirikusse, sageli on kohalike sisse juhatajateks lapsed.“ Pühakoja juurde meelitab inimesi muide ka õitsvate lilledega aed, mille eest kannab hoolt üks pühendunud koguduseliige. Kui uudistajad aga märkavad, et kirikus on keegi veel, kiirustavat nad mõnikord siiski lahkuma.

Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk aga kinnitab, et sealne pühakoda oli suvel avatud juba enne „Teeliste kirikute“ projekti käivitamist: „Ilmselt sain selleks impulsi 1990ndatel Soomest, kus vähemalt linnakirikud olid rohkem lahti kui tollal veel Eestis.“ Kogudus on suur, mistõttu vabatahtlikke valves olijaid leidub piisavalt. Mõni on innukalt kaasa löönud juba aastakümneid: „Selles osalemine on ka meie oma inimesi pannud oma kirikut pisut teise pilguga nägema.“

Külastajaidki on päris palju, sest pühakoda asub Tallinna suunduva tee ääres. Seni on igal aastal kolme suvekuu jooksul läbi astunud üle tuhande inimese vähemalt kolmekümnest riigist.

Koroonakriisi tõttu jääb välismaalaste arv Kuke hinnangul tänavu siiski märksa väiksemaks ja ka kodumaiseid turismigruppe pole nii palju kui tavaliselt. „Samas olen juba ühe nädalaga näinud, et mööda sõitvad eestimaalased astuvad hea meelega ka kirikusse sisse,“ lisab ta.

Et kogudusedki külaliste üle heameelt näivad tundvat, on seega põhjust oma sellesuvist kodumaist puhkust planeerides „Teeliste kiriku“ brošüüri või veebilehte uurida. Peale selle pakuvad mitmed kogudused muide ka majutusvõimalusi, mille kohta sealt samuti informatsiooni leida võib.

Rain Soosaar