Ilmus muinsuskaitse aastaraamat

Muinsuskaitseameti välja antud teoses leiab rohket kajastamist ka pühakodade temaatika.

2019. aasta muinsuskaitse aastaraamatut on võimalik soetada muinsuskaitseametist ning Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest. 

Tegemist on artiklikogumikuga, mis annab ülevaate eelmise aasta olulisematest muinsuskaitsevaldkonnaga seotud sündmustest nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui linnaruumi arendamise alal.

Muu hulgas leiab kajastamist ka pühakodadega seonduv. Nii võime lugeda Kaasani ja Järva-Jaani kiriku maalingutest, Risti kiriku nutikast tuulutusest ning Nõva kirikust kui Läänemaa peidetud pärlist. Värskenduskuuri läbi teinud pühakodade rubriigis on aga juttu Hageri vennastekoguduse palvemaja ning Kuressaare Laurentiuse, Tallinna Oleviste, Paide ja Urvaste kiriku juures tehtud töödest.

„Autorite seas on nii restauraatoreid, arhitekte, arheolooge, ajaloolasi kui ka omanikke, kes arutlevad muinsuskaitse ja restaureerimise üle igaüks ise vaatenurgast,“ tutvustab aastaraamatut muinsuskaitseameti kodulehel selle toimetaja Kais Matteus. 

Valdkonna võluks on tema sõnul objektide kordategemisega kaasnev debatt väärtuste üle: „Põhiküsimusteks on, millist osa pärandist tuleks tingimata säilitada nii, et vana jääks ausalt vanaks, mida võiks arendada ja nüüdisajastada ning kuidas seda kõike teha.“

Aastaraamatut esitleti 9. juunil muinsuskaitseameti Facebooki-lehel toimunud vestlusringis, milles osalesid ameti peadirektor Siim Raie, kunstiakadeemia õppejõud prof Hilkka Hiiop ja Oliver Orro ning Paide linnaarhitekt Elo Kiivet. Keskenduti arutelule selle üle, kuidas lepitada muinsuskaitselise väärtusega objektide säilitamise põhimõtet nende arendamisega nüüdisaja vajaduste tarbeks.

Osavõtjad leidsid, et lepitamatut vastuolu nende kahe lähenemise vahel ei ole ning Eestis osatakse üha rohkem hinnata seda, kuidas ajaloopärandiga kokkupuutumine meie elu rikkamaks teeb. Oliver Orro sõnadega: „Elamuse pakkumine on ka kindlasti üks pärandi kasutamise viise. Või see, et selles ruumis on hea palvetada. See on sakraalruumi puhul selle hoone kõige esmane kasutus.“

Rain Soosaar