Jumala rahva koduigatsus

Koroonaaeg on olnud meediasuhtluse kuldaeg. Kontaktid sõprade ja lähedastega, töö ja jumalateenistused on kõik käinud meedia kaudu. Samas tahaks juba suhelda vahetult, igatseme ka paikade järele, mis on meile olulised. Erilise ootuse ja igatsuse käes on vaevelnud need, kes olude sunnil on jäänud suletud uste või piiride taha, äralõigatuna oma lähedastest ja kodumaast.

Oleme pidanud õppima kannatlikkust ja kohanema, säilitama usku ja lootusrikast meelt. Katsumuste aeg on võimalus olulise väljasõelumiseks nii isiklikul kui kogukondlikul tasandil. See on Jumala antud meeleparanduse aeg, mille eest saame olla tänulikud.

Jumalateenistusest, armulauast ja koguduse osadusest vabatahtlik loobumine on suurem probleem kui praegune sunniviisiline paus kirikutes. Ehk toob tulevik Jumala abiga positiivse pöörde inimeste igatsuses koguduse osaduse järele, ei ole ju maailm praegu ega homme sama mis enne.

Kuigi vahel tundub, et taevas on kinni, mured, ebakindlus ja üksindus kimbutavad, oleme ka raskustes loodud elama osaduses oma Jumalaga tema loodud maailmas. Ristimises oleme saanud Jumala lasteks ja taeva pärijateks, Jee­suse ristisurma ja ülestõusmise kaudu on meil lootus igavesele elule. Osadus ülestõusnud Issandaga sünnitab meis iga päev uut elu. Igatsus taevase kodu järele on lootusest ja rõõmust kantud igatsus.

Tiina Janno