Jaanus Jalakas: lapsed tulevad alati meiega koos kirikusse

Jaanus Jalakas (45), Kuusalu koguduse õpetaja, Leesi ja Loksa koguduse hooldajaõpetaja, on nelja lapse isa. Lapsed kõik kenas nooreinimeseeas: Hanna (19), Ott (16), Samuel (14) ja Ingel (12).Kõik mängivad mõnd pilli
Vanem tütar Hanna on juba kolmandat aastat kodust kaugel – õpib Austrias Linzis gümnaasiumi eelviimases klassis ja muusikaülikoolis viiulit. Gümnaasium ja ülikool koos tuleneb sealsest koolisüsteemist. «Esimene aasta oli tal ikka üsna raske, aga nüüd saab juba hakkama,» on isa tütre üle rõõmus.
Tegelikult õpivad kõik Jalaka pere lapsed pillimängu: Ott käib kümnendas klassis ja õpib Kuusalu muusikakoolis Enno Lepnurme käe all tšellot. Aga Ott käib nüüd ka autokoolis. Samuel on 8. klassi õpilane ja mängib trompetit. Ingel õpib kuuendas klassis ja tema pill on viiul nagu õelgi.
Ema Anne on flöödimängija ja õpetab seda pilli ka Kuu-salu muusikakoolis. Isa Jaanus on natuke kannelt, trompetit ja klaverimängu õppinud. Pereorkestrina esinevad ema ja lapsed koos päris tihti.
Kas lastest saavadki muusikud? «Samueli huvitaks küll pillimäng, Ott aga tunneb arvutiasjanduse vastu rohkem huvi,» arutleb isa. «Ingel on veel liiga noor, kuid Hanna on suundunud küll praegu muusikuteele.»
Poisid peavad palvetunde
Aga isa jälgedes vaimuliku ametit õppima? «Poisid käisid sel suvel leeris ja vaatamata sellele, et pastorite väed on meil nii naiste kui meeste poolest rikkad, peavad mul Ott ja Samuel tihtipeale Valkla hooldekodus teenistusi või palvemajas palvusi,» lausub isa. «Neist on nüüd suur abi, varem pidi seda abikaasa Anne tegema.»
Jaanus oli 11aastane, kui tema oma isa autoõnnetusel hukkus. Ta ütleb, et tundis tol ajal väga suurt puudust isast, vaatamata sellele, et tal oli hea ja tubli ema. Kuusalust pärit poiss suhtles tihedalt kohaliku koguduse õpetaja Eduard Salumäe perega ja nimetab oma isaeeskujuks just õpetaja Salumäed. «Kutsusime teda ikka Salumäe-isaks ja tema abikaasat Johannat Salumäe-emaks. Nende pere on ikka meile eeskujuks olnud. Eriti see, kuidas nad ühiselt, suured ja väikesed koos, koguduseelust osa võtsid.»
Raske on olla eeskujuks
Vaimulikutöö on aeganõudev, maal eriti. Mitu kogudust teenida, pikad maad sõita, pühapäevad alati tööpäevad. Kas lastega tegelemiseks aega jääb? «Ma ei kujuta ettegi, et lapsed pühapäeval kirikusse ei tuleks. Oleme üks pere ja ega neil teist võimalust olegi. Mis suhtes on isa raske olla – see on kindlasti eeskuju. Nagu ka oma kogudusele eeskujuks olla. Inimesel on ikka omad inimlikud nõrkused.»
Küsimusele, kas isa on range, vastab ema Anne, et Jaanus on nii range, nagu üks isa olema peab. «Eks meil ole nii, nagu mul endalgi lapsepõlves, et emaga andis ikka manguda midagi, kuid isaga oli asi konkreetne, kas lubati või mitte,» võtab Jaanus teema kokku. «Mulle meeldib endale ka konkreetsus.»
Lapsed ja ristilapsed alati palves
Igas peres on oma tavad. Näiteks Jalakad püüavad koolivaheajal ikka mõne väljasõidu teha. Et lapsed on hiidlased ehk Hiiumaal sündinud, siis on üks traditsioonidest ühine saarele sõit. Ka igahommikune palvus enne tööle ja kooli minekut on selles peres au sees.
«Mul on tosina jagu ristilapsi,» räägib õpetaja Jalakas. «Vanematel juba endal lapsed, noorim mõnekuune. Mõni neist on muidugi Hiiumaal, aga osa mandril. Mõnest on rõõmu, mõnest muret. Palvetan nende pärast küll. Usun, et ka minu ristivanemad nagu minu enda parimad isa ja ema on minu eest palju palvetanud.»
Missugune isa on Jaanus? Abikaasa Anne sõnab, et kui Jaanus on kõrval, siis on ikka kindel tunne ja elu läheb õiges suunas. «Võib-olla ei oskagi seda alati hinnata, kuid mõnes olukorras üksi olles mõtlen ikka, et küll oleks hea, kui ta praegu siin oleks.»
Jaanus sooviks, et oma lastest võiks kunagi sellist rõõmu tunda, nagu ta usub tundvat  Joel ja Tiina Luhametsa – näha oma lapsi teenimas. «Nii see peaks olema, aga selleks on vaja palju palvet teha.»
Tiiu Pikkur