Toimetulek kriisi- ja hädaolukordades

Riik on juba mõnda aega tegelnud hädaolukordadeks valmisoleku kavade ja sekkumismudelite väljatöötamisega.

Hädaolukordade all mõeldakse esmalt kiirgusõnnetusi, põlenguid kõrghoonetes, massilist sisserännet, laevaõnnetusi jne. Maailmapraktika näitab, et hädaolukorra puhul vajab abi umbes 2% elanikkonnast. Meie käest on küsitud, milline on meie võimekus abistada politsei- ja piirivalveametit ulatusliku evakuatsiooni korral.
Ulatuslik evakuatsioon on inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil. Peapiiskopi soovitusel olen nendes protsessides mõnevõrra osalenud. Olen tänulik, kui saate mulle nõu anda.
Genfi konventsioonist tulenevate humanitaarsete ülesannete hulgas on mitmeid, milles saaksid kogudused ja kiriklikud organisatsioonid ja asutused omavalitsustele abiks olla. Toon need tumedas trükis esile.
Väljavõte Genfi konventsioonist:
Humanitaarsed ülesanded elanikkonna abistamiseks on: 1) hoiatamine; 2) evakueerimine; 3) varjendite haldamine; 4) pimendamise korraldamine; 5) päästmine; 6) meditsiiniteenused, sealhulgas esmaabi, samuti usuline abistamine; 7) tuletõrje; 8) ohupiirkondade otsimine ja tähistamine; 9) saastetõrje ning muud sarnased kaitseabinõud; 10) hädamajutuse ja -varustuse võimaldamine; 11) ohupiirkonnas korra taastamisel ja hoidmisel hädaabi osutamine; 12) kiirparandustööd hädavajalike kommunaalteenuste taastamiseks; 13) surnukehade hädamatmine või neist muul viisil vabanemine; 14) abi eluks hädavajalike objektide säilitamisel; 15) eespool nimetatud ülesannete täitmisega kaasnev tegevus, sealhulgas planeerimine ja organiseerimine.

Olen osalenud ka Harjumaa turvalisuse nõukogus ning pikemat aega riigi süüteoennetuse nõukogus. Teie huvi korral olen valmis teile sinoditel ja muudel kohtumistel nendest ühiskonnatöö valdkonda kuuluvatest tegevustest rohkem infot andma ja teie seisukohti kuulama. Seda enam, et positsioonid nimetatud töövormides (ja ka mitmetes teistes) vajavad täitmist ka edaspidi. Ühe olulisema ülesandena näen ülemaalises kriisivõrgustikus osalemist. See on väljakutse esmalt meie kaplanitele ja hingehoidjatele, aga ka kogudusevaimulikele.
Alates 1. jaanuarist 2019 töötab ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mille number on 116 006 ja mille eesmärk on hingeabi pakkumine ning teistest abistavatest süsteemidest teavitamine. Mõistlik on inimesi julgustada seda numbrit vajadusel kasutama.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuur (PPA) ja sotsiaalkindlustusameti Põhja piirkonna ohvriabi osakond (SKA) katsetavad (kuni 30. juunini 2020) kriisisündmuse sekkumismudelit, mille eesmärk on alaealise surmajuhtumi korral (õnnetussurm, vägivaldne surm, suitsiid) perekondade ja lähedaste, sh vajadusel kogukonna liikmete kiire ja professionaalne toetamine, pakkudes esmast kriisisekkumist, nõustamist ja infovahetust. Kriisiabi on ka lühiajaline hingeabi traumaatiliste sündmuste ja õnnetusjuhtumite läbi kannatanutele ja nende lähedastele ning igapäevaelu kriisidesse sattunud inimestele.
Meelsasti näeksin taoliste juhtumite puhul, aga eriti võimalikes hädaolukordades, teie kõrgendatud valmisolekut osutada abi otsestele ja kaudsetele kannatanutele. See tähendab aga ka ennetavat partnerlust infovahetuses ja täiendkoolitustes. Ootan teie tagasisidet.
Avo Üprus,
EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö SA juhatuse liige