Narva Aleksandri kirik sai rahalist tuge

Valitsus eraldas 26. septembril Narva Aleksandri kiriku remondiks 844 000 eurot.

Selle aasta mais keelas päästeamet Narva Aleksandri kiriku kuppelsaalis avalike ürituste pidamise, sest selle külglöövide laed ja rõdud on varisemisohtlikud ja inimestele ohtlikuks muutunud. Valitsuse eraldatud rahaga tehakse remonditöid, muutmaks hoone kasutamise ohutuks. Vajalike renoveerimistööde teostamiseni on kirikusaali külastamine keelatud. Tööde raames renoveeritakse võlvkaared, restaureeritakse rõdud, tehakse vajalikud elektritööd, likvideeritakse päästeameti ettekirjutused ning korrastatakse evakuatsiooniteed. Kiriku seisukorra ekspertiisid koostasid inseneribüroo Telora OÜ kultuuriministeeriumi tellimusel ning volitatud ehitusinsenerid Karl Õiger ja Georg Kodi EELK Kiriku Varahalduse tellimusel.

Tööd võivad alata
„Narva Aleksandri kirikuhoone on oluline objekt nii kohalikule kultuuri- kui ka kirikuelule,“ sõnas rahvastikuminister Riina Solman. „Kirikuhoone saali remonditööd on vajalikud, et see taas inimestele avada – näitusteks, kontsertideks ja jumalateenistusteks. Mitmete renoveerimistöödega on vaja alustada niipea kui võimalik, et kiriku olukord veelgi ei halveneks.“
Kolm aastat tagasi riigi ja kiriku rahaga pankrotipesast välja ostetud Narva Aleksandri kirik kuulub riigile, täpsemalt on selle omanik siseministeerium. 2017. a kirikukogu otsusega likvideeriti Narva Aleksandri kogudus. Tegevust alustas Narva Maarja kogudus, kes on kirikus rentnikuks, kasutades jumalateenistusteks ja talitusteks kiriku taastatud torniosa. Samas torniosas on kolmel korrusel üles seatud ka näitus.
Narva Maarja koguduse hooldajaõpetaja Urmas Karileedi sõnul sel suvel kiriku suures saalis kontserte ei toimunud. Jõupingutusi on tehtud selle nimel, et kirik tervenisti korda teha. Tänavu märtsis moodustas siseminister (Katri Raik) selleks töörühma riigi, linna, EELK ja koguduse esindajatest. Töörühm on alustanud tegusalt ja tulemuslikult, ka käesoleva suure rahaeralduse otsuse Vabariigi Valitsuse poolt oli ette valmistanud sama töörühm.
Töörühma ülesandeks on Narva Aleksandri kirik täiesti korda teha ja eraldatud 844 000 euro eest saab tehtud esimene etapp töödest, mis võimaldab likvideerida varisemisohu ja suure kirikusaali taas kasutusele võtta. Aleksandri kiriku täielikuks kordategemiseks ja kirik-kontserdisaal-muuseumina kasutusele võtmiseks oleks vajalik leida veel ligikaudu kaks korda sama palju raha. Riigilt on avariiremondiks suurem rahasüst saadud, abi loodetakse ka annetajatelt.

Saadi disainiauhind
Narva Aleksandri kirik on kogunud kuulsust eelmise aasta novembris käiku läinud videoinstallatsiooniga, mida on näidatud kiriku võlvidel. Inimeste huvi selle vastu on läbi aasta olnud suur.
Installatsioon kuvatakse otse kiriku suure kuppellae alla ning inimesed on saanud seda jälgida vastavatelt toolidelt. Veerand tunniga taaselustub Narva värvikas ajalugu. 15-minutiline videoinstallatsioon kiriku kupli all räägib loo Narvast kui omaaegsest baroksest pärlist, sõjapurustustest, Narvast muutuvas ajas.
Mineviku peatüki sulgenud Narva ärkab ja tärkab taas elule. Vesi – eluallikas – avaldub nii loodusjõuna kui peenemate struktuuride kaudu. Vesi on mõjutatav, ta reageerib ja mäletab. Ristirahvale on vesi sümbol ristimisveest, mis avab ristitavale igavese elu väravad. Mõningaid vihjeid inimeste hingesuurusest toovad meieni pühakute lood.
20. septembril pälvis Narvas nähtav videoinstallatsioon „Taevas Narva kohal“ Eesti disainiauhindade 2019 kuldse auhinna kategoorias keskkond/varia. Installatsiooni on loonud agentuur Exporabbit. Videoinstallatsiooni valmimine sai võimalikuks tänu Heiti Hääle toetusele.
Urmas Karileedi sõnul osutus idee luua hoonesse videoinstallatsioon kõigi piirangute kiuste suureks edulooks. „See on kogu Ida-Euroopa suurim videoprojektsiooni püsiinstallatsioon, millega on kaetud 520 m² suuruse kupli pind.“
Sirje Semm