Tänulikkus

Vana Testamendi laulik ütleb: „Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!“ (Ps 103:2). Jah, tänulik inimene on õnnelik inimene.
Temas elab rõõm, sest ta suudab ka piskus näha paljut, ta suudab imestada ja imetleda, ta on tähelepanelik ja seesmiselt ergas. Ta ei pea midagi oma elus iseenesestmõistetavaks, vaid tahab kõige ees hardusega kummarduda.
Tänulikkus on ühtlasi mälu küsimus. See aitab meeles pidada meile osaks saanud head. Jumala tegude meelespidamine pole usklikule inimesele kurnav kohustus, vaid praktiline vaimulik tugi vaimsel rännakul taevariiki.
Piiblis näeme sageli, kuidas rasketel hetkedel Jumala poole hüüdes meenutatakse esmalt tema suuri tegusid: maailma loomist, Iisraeli rahva Egiptuse orjusest vabastamist, ülbete vaenlaste äkilist langemist jne.
Tähendab: siiras tänumeel kinnitab ühtlasi hädasolija usku Jumalasse, kelle käes on jätkuvalt kõik võimalik. Tänades Jumalat tuletame meelde, et Jumala käsi ei muutu ajavoolus lühemaks ning tema ramm ei jää vähemaks!
Tänu põhjusi on palju. Kuid üle kõige kiitkem Jumalat lakkamata selle eest, et ta on meid loonud ja hoiab meid, et ta on meid Jeesuses Kristuses lunastanud – ja et ta pühitseb meid päevast päeva oma koguduses Püha Vaimu läbi.
Marek Roots