680 aastat esmamainimisest

Vigala Maarja kogudus tähistas ussimaarjapäeva laupäeval esmamainimise 680. aastapäeva jumalateenistusega.

Päev algas piduliku protsessiooniga kogudusemajast läbi Kivi-Vigala küla neitsi Maarjale pühitsetud kirikusse. Rongkäigus osalesid vaimulikud ja kaasa teenivad laulukoorid. Teekonnal kirikusse lauldi vaimulikke laule.

Kirikutee pole rohtunud
Kui jõuti kiriku lähedale, helisesid kirikukellad ja rahvas kogunes kaunilt ehitud kirikusse. Vigala kirik asub looduskaunis kohas jõe kaldal ja kiriku ümbrus on ideaalselt korras. Toivo Averin koos teiste koguduseliikmetega on teinud suure töö kiriku ümbruse korrastamisel. Nii annab ka pühakoja ümbrus tunnistust elavast kogudusest ja sellest, et kirikutee ei ole rohtunud. Kiriku torn on ühtlasi Vabadussõja mälestusmärk ja seetõttu lehvis sellel hiiglasuur sinimustvalge lipp, mis heisatakse pidulikel tähtpäevadel.
Kirik oli 680. aastapäeval rahvast täis. Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viil­ma, Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi, Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, Pärnu-Jakobi koguduse diakon Jane Vain ja allakirjutanu.
Esines neli koori: naiskoor Jakobi, Pärnu oikumeeniline naiskoor, Vändra oikumeeniline naiskoor ja Vigala meeskoor. Vigala kirikus on muusikatöö olnud läbi aegade heal tasemel, seal on kolm orelit ja neid mängivad kolm organisti. Organistidest tuntuim, Andres Uibo, kes on Vigalast pärit, teenis ka pidupäeva jumalateenistusel. Uibo teenib muusikaga aastas umbes kümme korda ja organist ütles, et kodukirik Vigalas on talle eriti lähedane ning kui vähegi võimalik, siis ta ka siia tuleb teenistusele kaasa teenima.

Usaldada Jumala tahet
Jumalateenistuse pealiturg oli peapiiskop Urmas Viilma, kes Pärnu-Jakobi koguduse õpetajana on olnud ka Vigala koguduse hooldajaõpetaja sel ajal, kui Kristiina Jõgi pastoraalseminaris õppides teenis kogudust diakonina. Täpselt 15 aastat tagasi introdutseeriti Jõgi koguduse õpetajaks ja sedagi mainis oma vaimulikke hästi tundev peapiiskop jutluses.
Kuna tegu on Maarja kirikuga, siis on loogiline ka kiriku aastapäeva tähistamine ussimaarja päeva eel. Tegu on kirikupühaga, mis meenutab neitsi Maarja sündi. Peapiiskop Viilma käsitles oma jutluses neitsi Maarja rolli, mis seisnes ennekõike kuulekuses Jumalale. Niisamuti oleme meiegi Jumala tööriistad siin maailmas ja kogudus võib end neitsi Maarja kombel usaldada Jumala tahte alla.
Peapiiskop rõhutas, et inimesed, kes on seotud ühise usu läbi üheks koguduseks, annavad koguduse liikmetena oma panuse kirikuellu ja neist sõltub kirikuelus väga palju.

Valgus pimedas maailmas
Koguduseliikmete tööpanust võisid kõik aastapäeva kirikulised ka pärast jumalateenistust kogeda, sest nende abiga oli kaetud külluslik kohvilaud, kus igaüks võis nautida armastusega valmistatud hõrke küpsetisi.
Kogudus oli valmistanud kirikulistele kiriku esmamainimise päevaks rinnamärgi, mida jagas kaasateeninutele juhatuse esimees Heino Aosaar. Õpetaja Jõgi selgitas märgi sümboolikat, öeldes, et kuna Vigala kiriku torn on ühtlasi Vabadussõja mälestusmärk, siis on rinnamärk sinimustvalge, milles sinine on taevas, must on maa ja valge on kirik. Kirik on rahva valguseks pimedas maailmas. Koguduse tulevik sõltub palju sellest, milline on maapiirkonna tulevik: demograafilised muutused mõjutavad ka kirikut.
Kogudusetöös valmistab pastor Jõgile rõõmu see, et on ikka olemas koguduse aktiiv, kes on abivalmis, ja Vigalas on üldine suhtumine kirikusse positiivne. Jõgi ootab Jumala imet koguduse tulevikku silmas pidades. Kogudus on oma õpetaja hinnangul kogenud juba ennegi Jumala imet ja võib loota, et see sünnib tulevikuski.
Kaido Soom,
Vigala koguduse õpetaja aastatel 1995–2003

Vigala Maarja kogudus
Esmamainimine 1339
Aastal 2018:
liikmeid 500, annetajaliikmeid 197;
ristiti 2, leeritati 5, laulatati 1 paar, maeti 7
Õpetaja Kristiina Jõgi on Vigalas aastast 1995