Represseeritud vaimulike mälestuseks

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on välja andnud raamatu nõukogude režiimi ohvriteks langenud vaimulike elulugudest.

Raamat „Eesti vaimulikest usumärtrid 1917–1991“ on välja antud EKNi teema-aasta „Eesti usk“ raames.
Tõsi, pealkirja valik ei näi olevat õnnestunud. Paljude hukkunud vaimulike puhul pole nimelt selge, kuivõrd nende represseerimine usuliste põhjustega seotud oli.
Tundub, et sageli mängis olulist rolli hoopis ühiskondlik tegevus, sealhulgas kuulumine rahvuslikesse organisatsioonidesse või osalemine vabadusvõitluses nõukogude võimu vastu. Loomulikult väärivad kõik hukkunud vaimulikud mälestamist, ent usumärtri mõiste kasutamisega võiks minu meelest olla veidi ettevaatlikum.
Lisaks kahandab raamatu väärtust märkimisväärselt asjaolu, et puuduvad mitte ainult viited, vaid koguni kasutatud allikate ja kirjanduse nimekiri. Rääkimata sellest, et tekstid vajanuks keelelist ning ajalooalast toimetamist.
Nendest puudujääkidest hoolimata on põhjust EKNile tänulik olla selle eest, et meie kirikute minevikku käsitlev kirjavara on saanud täiendust olulisele teemale pühendatud raamatu näol. Tunnustust väärivad ka toimetaja Ruudi Leinus, elulugude koostajad Marge-Marie Paas, Toomas Pajusoo, Madis Palli, Rita Puidet ja Toivo Pilli, kujundaja Päivi Palts ning sissejuhatuse autor katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Köitev lugemine
Raamat koosneb viiest osast, mis on pühendatud vastavalt EELK, õigeusklike, katoliiklaste, metodistide ning evangeelsete kristlaste ja baptistide koguduste liidu vaimulikele.
Elulood on väga erineva pikkusega, sest mõne inimese kohta on andmeid napilt, teise kohta aga märksa rohkem. Kirjapandu on enamasti hästi loetav, sest autorid ei piirdu kuiva faktilise materjali esitamisega. Mitmel puhul köidavad lugeja tähelepanu värvikate üksikasjadega lood, millel on oluline roll käsitletavate isikute iseloomustamisel ja nende tegevusmotiivide mõistetavaks tegemisel.
Vaimulike represseerimise ja hukkumise asjaolude kohta pole paljudes elulugudes siiski kuigi palju informatsiooni esitatud, mis on seletatav usaldusväärsete allikate nappusega. Seetõttu on mõnegi eluloo juures põhitähelepanu pööratud pigem represseeritute varasemale eluteele, eriti aga kiriklikule ja ühiskondlikule tegevusele. Nii lisab raamat mõndagi ka meie senistele teadmistele Eesti kirikute ajaloo kohta.

Autori pilguga
Raamatus toodud represseeritud EELK vaimulike elulood pärinevad Eesti Kiriku ajakirjaniku Rita Puideti sulest. Mitmed neist on esmakordselt ilmunud meie lehes, sest Puidet oli juba varasemalt kirjutanud eluloolisi ülevaateid kirikuõpetajate 100. sünniaastapäevade puhuks. Just nende artiklite tõttu saigi ta enda sõnul kutse osalemiseks usumärtritele pühendatud raamatu koostamisel.
Elulugude nüüdse ilmumise näol on Puideti sõnul teoks saanud lahkunud isa Vello Salo üks südamesoove. Juba neli aastat tagasi olid autorid kutsutud tema juurde nõupidamisele, kus pandi paika kirjutamisega seotud üksikasjad. Puideti tööks sai nende vaimulike elulugude jäädvustamine, kelle nimed on ära toodud EELK konsistooriumis oleval märtritest vaimulike mälestustahvlil.
Puideti kirjutatud elulood paistavad silma selle poolest, et sisaldavad mitmeid seni vähetuntud fakte. Vanade ajalehtede kõrval on nimelt ulatuslikult kasutatud ainest nii EELK konsistooriumi arhiivist kui rahvusarhiivist. Palju kasu on olnud ka Ülo Vaheri kirjutatud UI diplomitööst represseeritud kirikuõpetajate teemal ning kogudustelt saadud teadetest.
Puidet kinnitab, et elulugude kirjapanemine aitas tal mõista eelkõige seda, kui suur väärtus on haridusel, sest kehvematest oludest pärit noored pidid omal ajal vaimulikuks õppimiseks palju vaeva nägema.
Eelkõige pakub kirjapandu aga mõtteainet mineviku kristlaste kannatuste valgel oma elu üle järele mõtlemiseks. „Ajaloo vastu me ei saa, see toob meile seda, mida ta toob. Sa pead suutma selles olukorras lihtsalt teha valikuid ja sa vastutad nende valikute eest,“ tõdeb Puidet oma uurimistööd kokku võttes.
EKNi täitevsekretär Ruudi Leinus kinnitas Eesti Kirikule, et raamatut „Eesti vaimulikest usumärtrid“ saab Tallinnas osta EKNi sekretariaadist ja Eesti Piibliseltsist, Tartus aga Pauluse raamatupoest.
Rain Soosaar