Õpetlik reis Eestisse

3.–7. maini võõrustas EELK teoloogiaüliõpilasi ja õppejõude Inglismaalt. Külaliste sõnul osutus reis õpetlikuks ja innustavaks.
Tegemist oli 29-liikmelise grupiga Püha Augustinuse teoloogilisest kolledžist, mis koolitab töötegijaid põhiliselt Inglise kirikule. Eestisse tulnud üliõpilased valmistuvad õpingute lõpetamiseks ja sellele järgnevaks ordinatsiooniks. Nagu kolledži juhataja Alan Gregory (fotol) Eesti Kirikule mainis, ongi just viimasel õppeaastal tavaks üliõpilastele tutvustada seda, kuidas kirikutööd tehakse teistsuguses kultuurikontekstis.
Külaskäik sai alguse tänu EELK ning Inglise kiriku Rochesteri piiskopkonna sõprussidemetele, mis on viimastel aastatel väga tihedaks ja viljakaks osutunud. Gregory kinnitab nimelt, et Eesti vastu hakkas ta iseäranis suurt huvi tundma pärast kahe aasta tagust ühist õhtusööki piiskopkonda külastanud EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga. Eriti suurt huvi äratas peapiiskopi poolt Eesti ajaloo kohta räägitu. „See oli vaimustav jutuajamine. Kui ta rääkis Eestist, siis ma kohe küsisin, kas me võiksime üliõpilastega külla tulla,“ meenutas Gregory.
Pärast pikemaid ettevalmistusi saigi reis tänavu kevadel teoks. Reedel tutvusid inglased usuteaduse instituudiga, nädalavahetusel aga oldi väiksemate rühmadena külas erinevatel kogudustel üle Eesti. Esmaspäeval sõideti Tartu. Enne kohtumist usuteaduskonna õppejõudude ja üliõpilastega soostusid külalised oma reisimuljeid ka Eesti Kiriku ajakirjanikuga jagama.
Kolledži juhataja Gregory tõstis seejuures eriti esile südamlikku vastuvõttu, mis olevat tema sõnul olnud enamat kui tavaline külalislahkus. Eesti jättis talle üldse väga sümpaatse mulje. „Üks asi, mis mulle otsekohe muljet avaldas, on see, et kõik on väga puhas,“ kinnitas ta näiteks. „Kõige eest hoolitsetakse ja kõike hoitakse korras. Tallinnas ja Tartus pole näha kuigi palju prügi.“ Külalise hinnangul mõeldakse Eestis palju ühiskonna üldisele hüvele ja inimeste heaolu tagamisele. Muljet avaldasid talle tervishoid, avalikud pargid, kvaliteetne ja suhteliselt odav ühistransport. „See on meie jaoks inspireeriv, sest ma arvan, et Inglismaal oleme me selle ideaali silmist kaotanud,“ kinnitab Gregory.
Väga palju õpetlikku pakkus ka kirikuoludega tutvumine. „Meie jaoks on huvitav näha kirikut, mis rahalises ja materiaal­ses mõttes piiratud ressurssidega tegutseb riigis, kus avastatakse spirituaalsuse rolli kultuuris pärast pikka ajaperioodi, mil sellest ei saanud avalikult rääkida,“ selgitab Gregory. Üliõpilane Deepthi Wickremasinghe kinnitas aga, et tema jaoks oli üllatav seegi, kui suurt rõhku pannakse meil kirikuõpetajate akadeemilisele ettevalmistamisele.
Püha Augustinuse kolledžis piirdub teoreetiline usuteaduslik stuudium nimelt 2–3 aastaga, järgnevalt omandatakse 3–4 aastat kirikuõpetaja abilisena praktilisi teadmisi ja oskusi. Ka üllatas tudengit see, et tema külastatud Eesti luterliku kiriku jumalateenistus oli tema jaoks harjumuspärase anglikaani omaga üpris sarnane.
Koolijuhataja Gregory sõnul on aga iseäranis palju põhjust õppida Eesti ajaloost. Inglaste jaoks on näiteks sõna- ja liikumisvabadus enesestmõistetavad, Eestis aga õnnestus need omal ajal tagasi võita ränkade võitluste ja eneseohverduste hinnaga. „See on meie jaoks hea meeldetuletus,“ kinnitab ta jutuajamise lõpetuseks.
Rain Soosaar