Etioopia kristluse ajaloo ja tänapäevaga tutvumas

Saue Pauluse koguduse abiõpetaja Juha Väliaho külastas koos abikaasa Anuga Soome kristlastest koosneva rühma koosseisus aasta alguses Etioopiat, et tutvuda lääne poolt vaadatuna vaese, aga sügavalt kristliku ja usinalt misjonitööd tegeva kirikute maaga.

Reisime Soome 18-liikmelise rühmaga 5 miljoni elanikuga Etioopia pealinnas Addis Abebas ning Põhja-Etioopia mägedes ja linnades, kus oli nähtav vanaortodoksse kiriku ajalugu. Kõige huvitavam oli siiski tutvuda maailma suurima ja kõige kiiremini kasvava luterliku kirikuga Mekane Yesus (MY) ning näha kristliku misjonitöö tulemusi.

Suur, aga suhteliselt vähe arenenud maa
Etioopia on Aafrika kolmas riik, mille pindala on kolm Soomet ja 22 Eestit, elanikkond 100 miljonit. Inimesed on mustanahalised, ilusad ja uhked oma maa üle. Maa jaguneb kolme ossa: idas on madalik, keskosas kõrgustikud (seal asub ka pealinn) ja mäestik. Ületasime ka Sinise Niilus jõe, mis jätkab oma voolu ida poole Valgesse Niilusesse. Maa lõunaosa ulatub ekvaatorini.
Etioopia on rahulik maa ja seepärast on Aafrika Liidu peakorter Addis Abebas. Riik on olnud alati iseseisev, mitte kunagi võõrriigi koloonia. Majanduslikult on Etioopia heas olukorras, sest rahvatulu on aastakümneid ainult tõusnud. Lääne inimese silmis on maa vähearenenud, sest 85% elanikest saab elatise põllumajandusest ja karjakasvatusest.
Sõitsime läbi maa ja üle mägede tuhat kilomeetrit väikebussiga. Olid asfaltteed ja kruusateed, serpentiinid mägedes. Igal pool, kus vähegi võimalik, olid põllulapid. Oli viljakoristuse aeg, vili lõigati sirbiga, seoti kokku ja vihud asetati põllule kuivama. Nägime palju põlluservi, kus kuivanud vili oli ringikujuliselt maha pandud ja härjad ning väikesed hobused või eeslid tallasid terad kõrte küljest lahti. Vilja kuivatati kangal ja müüdi maanteede ääres või linna turul.
1000 km jooksul ei olnud näha ühtegi traktorit. Nägime kahte väikest mootoriga töötavat viljapeksumasinat. Viljakotid, lõkkepuud ja veekanistrid kanti seljas ja kandjateks olid murdeealised poisid või naised. Vahel kandsid koormaid ka eeslid. Sõiduautosid ja kolmerattalisi tuk-tukke nägime linnades, maan­teedel liikusid täistuubitud väikebussid ja ülisuurte koormatega veoautod. Suurte teede ääres olid elektriliinid, aga voolu said peamiselt suuremates keskustes olevad haiglad, koolimajad. Oli ka pumbakaeve, kust ümbruskonna inimesed said joogivett.
Majad maal, tavaliselt ilma akendeta, olid savi ja õlgede massiga vooderdatud, muldpõrandaga, rookatusega, aga palju oli juba ka plekk-katuseid. Valgust saadi luugiga avast ja uksest, mis olid kogu päeva avatud. Toit keedeti maja ees väikesel lõkkel ja varahommikul tampisid naised suures puu-uhmris viljast jahu. Sellest keedeti putru ja tehti pannkoogitaolist hallikat ja hapukat inzera leiba, mis oli põhitoiduseks nii maal kui ka linnas. Seda söödi tomatite, ubade ning ohtra paprikaga. Vahel oli roas ka lihatükke.
Pered on suured, sest lapsi on tavapäraselt 6–7 ja nende abi on hiljem vanemate pensionikindlustus. Kuna kohvipuud olid täis punaseid vilju, siis kohvi oli näha kuivamas majade kõrval mattidel ja seda kanget jooki pakuti igal pool. Soomlased olid vaimustuses ja kiitsid imelist jooki.
Suuremad linnad on omaette maailm, paljus lääne moodi, aga suuri kaubanduskeskusi polnud näha.
Etioopias on üle 80 hõimu, kellel on oma keel. Poliitikat mõjutavad rohkem suured hõimud, mitte vasak- või parempoolsed erakonnad.

Etioopia ainulaadne kristlik minevik ja olevik
Etioopia on religioosne maa: 2/3 rahvast (62%) on kristlased ja 1/3 (34%) muslimid, hõimuusundeid on jäänud alles vähe. Riigi kristlastest on 43% vanaortodoksse kiriku liikmed, 10% luterlased ning samavõrra on baptiste.
Riigi traditsionaalne kirik on vanaõigeusu kirik, paljus sarnane Egiptuse koptikirikuga, aga veel vanem ja iseseisev. Selle eripäraks on paljud ühised välised jooned judaismiga. Kiriku pärimuse järgi kolis Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba (Seeba) kuninganna ühine poeg Menelik Etioopiasse, pannes aluse Taaveti lõvidest valitsejate/vürstide põlvkonnale kuni 20. sajandil sündinud Haile Selassie I-ni välja.
Kiriku pärimus räägib, et Saalomoni poeg tõi kaasa templi kõige pühama seaduselaeka ja et see originaallaegas on Etioopias Aksumi linnas. Pärimus räägib ka, et samal ajal tuli Etioopiasse suur hulk juute ja et nende hulgas tegutses hiljem Piiblist tuntud Etioopia kojaülem (Apt 8). Riigi igas õigeusu kirikus on tänapäeval laeka koopia altarina eesriide taga, mida ainult vaimulikud võivad näha.
Seitsmendal sajandil tulid Süüria õigeusukirikust kuus munka ja hakkasid laiendama kirikutööd rahva seas. 13. sajandil läksid mungad ristiusku viima Kesk-Etioopiasse. Sealne valitseja lasi põhja poole kaljude sisse ehitada 55 ainulaadset kirikut, mida ka meie Lalibela linnas külastada saime.
Kord aastas, jaanuari lõpus Jeesuse ristimise pühal on riigi õigeusukirikul suur kahepäevane rahvapidu timkat, millel meil oli eesõigus Addis Abebas osaleda. Pidustuste ajal igal pool riigis kannavad vaimulikud laupäeval kirikutest punase sametiga kaetud seaduselaeka suure protsessiooni keskel kuhugi vee äärde. Tänaval oli tohutult palju rahvast ning protsessiooni ajal lakkamatult lauldi, tantsiti, löödi trumme ja puhuti pasunaid.
Viimaks tulime veekoguäärsele alale, kuhu oli püstitatud 18 suurt telki. Nendesse toodi erinevatest kirikutest laeka koopiad, mis jäid sinna kogu ööks. Pühapäeva hommikul oli vee pühitsemise ja sellega (või sellesse) kastmise – mitte ristimise – tseremoonia Jeesuse ristimise mälestuseks. Pärast peapiiskopi kõnet läks tohutult pikk protsessioon laegastega tagasi kirikutesse. TV uudistes öeldi, et Addis Abebas oli sellel peol umbes 800 000 inimest.

Mekane Yesus – maailma suurim luterlik kirik
Meil oli hea võimalus tutvuda maailma suurima ja kõige kiiremini kasvava luterliku kirikuga Mekane Yesus. Külastasime Soome Misjoniseltsi ja Rahvamisjoni misjonäre Addis Abeba äärelinnas Mekanissas. Need misjoniseltsid alustasid MYs tööd 1970ndatel aastatel, hakates abistama just sellel ajal, kui algas kiriku tohutu kiire kasvu aeg.
Mekane Yesus sündis aastal 1958. Selle asutajad olid Ameerika luterliku kiriku ja presbüterliku kiriku ning Rootsi luterliku kiriku misjonärid. 60 aastat tagasi oli kirikul 20 000 liiget, aga tänapäeval on liikmete arv ületanud 10 miljoni piiri.
MYs on 29 piiskopkonnas üle 9000 koguduse ja igal aastal sünnib veel sada kogudust lisaks. Vaimulikke on 3500, üks vaimulik kannab tavaliselt hoolt mitme koguduse eest, kirikus töötavad ka naisvaimulikud, kuigi neid on vähe.
Kirikud on tagasihoidlikud, samuti albad ja stoolad, jumalateenistuse liturgia on madalkiriklik: ühislaule on palju, liturgilisi laule vähe, Piibli tekstide lugemine, palved ja usutunnistus on nagu meilgi. Jumalateenistusel, kus osalesime, kestis jutlus tunni ja selles oli tugevat Piibli seletust, jutluse lõpuks oli üleskutse misjonitöö eest palvetamiseks ja toetamiseks. Jumalateenistus kestis kaks tundi ja 15 minutit. Pärast teenistust jäi rahvas veel kauaks suhtlema kirikusaali ja õuealale.

MY teoloogilises seminaris
Meil oli võimalus tutvuda MY suurima teoloogilise seminariga, kus saime kuulda rohkem kogu kiriku tööst ja küsida kiriku hiigelsuure kasvu saladust. Seminari maa-ala hõlmab 16 hektarit jõe rannal. See osteti 50 aastat tagasi ja seal on palju erinevaid ehitisi: suur kogunemisruum, kontoriruume, söökla, klassi- ja seminariruumid, raamatukogu ja suur internaat. Teoloogilise õppekava järgi õppijaid oli 150, kirikumuusika erialal 150 ja üldisel juhtimiskoolitusel 1500 õpilast.
25 aastat olid seminari juhid ameeriklased, nüüd 25 aastat oma rahvusest juhid. Teoloogiline koolitus kestab kokku kuus aastat ja seda tehakse viies erinevas teoloogilises seminaris. Esiteks on kaks aastat evangelisti koolitust, siis kaks aastat praktikat koguduses ja viimaks kaks aastad magistriõpinguid.
Seminari rektor teoloogiadoktor Bruk Ayele ütles, et MY kiire kasvu põhjusi on erinevaid, aga kõige tähtsam on see, et Etioopias on Jumala aeg, Jumal teeb tööd rahva keskel. Teine asi on üldine preesterlus: kõik tahavad osaleda jumalariigi töös ning toovad kirikusse sugulasi, sõpru, naabreid ja töökaaslasi. Kolmas põhjus on palju kannatanud esivanemate eespalved tuleviku eest. Neljas kasvutegur on see, et kuigi MY on õpetuses selgelt luterlik, on see karismaatiline kirik selles mõttes, et ta rõhutab Püha Vaimu töö tähtsust.
Üks tegur kiriku kasvus on see, et 85% riigi inimestest elatub põllumajandusest. Kiriku kasv on kõige kiirem olnud maa lõuna- ja lääneosa maapiirkondades, kus õigeusu kiriku liikmeid on vähe; läänes on küll palju muslimeid, aga paljudest neist on saanud kristlased. Etioopias on üle 10 000 muslimist kristlaseks pöördunud inimese.
Seminari rektor andis sõnumi lääne inimestele: ärge peitke Jeesust Kristust ega tema risti! Et kui MY on teoloogiliselt konservatiivne, siis lääne suurte luterlike kirikute probleemiks on sageli tugevnev teoloogiline liberalism, mille tulemusena tehakse palju head ja toredat, aga ei jää aega kõige tähtsamaks. Heast tuleb tähtsaima vaenlane. Tahetakse peita ristiusku ja risti, see on narrus, tahetakse teha inimeste meele ja soovide järgi.
Mekane Yesus on noor kirik, mille kogemustest meil on palju õppida.
Anu ja Juha Väliaho

Pildigalerii: