Kõik on juba valmis

Nii kinnitas plakat, mis kutsus naisi 2. märtsil Maarja-Magdaleenasse palvepäevale.

Naistel on koguduses kanda suur roll, olgu siis töötegijate või lihtsalt liikmetena. Tõsi, enamasti meil kogudused naiste najal püsivadki. Umbkaudu 150 aastat tagasi sai Ameerikast alguse kristlike naiste liikumine, mis on laienenud 170 riiki. 6. märtsi tuntakse kui ülemaailmset naiste palvepäeva.
Valga praostkonnas 2010. aastal alguse saanud ja traditsiooniks kujunenud palvepäev on ületanud praostkonna piiri. Palvepäeva peeti möödunud aastal Tartus Maarja koguduses, nüüd Maarja-Magdaleenas, mis on Nõo koguduse eestpalvekogudus. Palvepäevade korraldaja ja hing Taime Põld Nõo kogudusest ütles, et delegeeris sel aastal ülesande Miina-Liisa Kuusemaale Puhja kogudusest. Abikäe ulatas Tartu Maarja koguduse organist Anneli Klaus.
Maarja-Magdaleenasse sõiduks oli buss organiseeritud ja nii sai kokku ka rohkem rahvast. Teiste seas oli ka Soome misjonär Kirsi Vimpari. Koguduse õpetaja Aivo Prükk ütles, et naisi kogunes poolesaja ringi ja tulijaid oli ka Mustveest koos õpetaja Eenok Haameriga. Et üle poolesaja naise tuli kokku, et palvetada, on erakordne, sõnas õpetaja Prükk. Koguduse poolt aitas korraldusele kaasa Heidy Prükk.
Palvepäeva teemaks oli tähendamissõna suurest pidusöögist, kus majaisand laseb sulasel tänavatele ja teedele rahvast kutsuma minna, sest kõik on juba valmis (Lk 14:15–24). Palvetekstid koostas sel aastal Sloveenia komitee, kirjutatakse ülemaailmse palvepäeva kodulehel. Seda väikest Euroopa riiki tutvustas kohalolijaile Taime Põld.
Korraldajad on leidnud päeva korraldamisel oma tee: palvetatakse osalejate palvesoovide eest. Neid kogunes Miina-Liisa Kuusemaa sõnul 40–50. Palvesoovid on üsna isiklikud – palvetatakse pere, tervise, koduse elu eest. Aga palvetati ka Sloveenia riigi ning meie suusakoondise eest. Miina-Liisa sõnul pakub palvetamine alati erakordse kogemuse. Jumalateenistuse ajal kirikupingis ei saa ju aru, kui sügavasisuliselt naised tegelikult palvetada oskavad. Rikastavast osadusest ei pidanud ilma jääma ka naisi saatnud mehed – neile jagas teises toas hingetoitu Eenok Haamer.
Oluline osa palvepäeva kavas oli muusikal ja kohapeal organiseeriti ansambel, kes esitas paar laulu. Huviga kuulati Taime Põllu tutvustust ema Teresast, Basilea Schlingist ja Hildegard Bingenist, keda teatakse ka eestpalvetajatena. „Palvepäevad on rõõmsalt oikumeenilised olnud,“ ütleb Taime, kes sai oma esimese palvepäeva kogemuse aastaid tagasi Saksamaal.
Rita Puidet