Kirikuleht on kasvataja ja õpetaja

4. märtsil möödus Eesti Kiriku taasilmumisest 29 aastat.

20. sajandi alguses elasid ja tegutsesid kaks aatemeest, rahvusliku ideoloogia loojat ja sõpra, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja Villem Reiman (9. märts 1861 – 25. mai 1917) ja poliitik ning riigitegelane Jaan Tõnisson (22. detsember 1868 – 1941). Viimane andis üle 30 aasta välja ajalehte Postimees ja oli ajuti ka selle peatoimetaja.
Postimehe kunagine toimetaja Märt Raud on meenutanud: „Oli mees, keda toimetuses märksa rohkem kardeti kui šeffi ennast. See oli rahvusliku liikumise staabiülem ja Postimehe ülemprokurör Villem Reiman. Oma Kolga-Jaani kirikla vaikuses uuris ta Postimehe läbi ühest servast teise ja märkis hoolikalt taskuraamatusse kõik, millega rahul ei olnud või mis tema puritaanlikku kõlblust kuidagi pahandas. Ja kui siis toimetuseliikmed Tartus tema varju silmasid, olid kõik vaiksed kui hiired, sest siis võis tõusta äike ja rajuilm.“ („Villem Reimani ja Jaan Tõnissoni kirjavahetus aastatel 1891–1917“. Ilmamaa, 2017, lk 7.)
Villem Reiman paraku esimest Eesti kirikukongressi ega Eesti riigi sündi ei näinud, ammugi 1923. aasta jõulude ajal ilmunud Eesti Kiriku proovinumbrit. Kolga-Jaani praeguses pastoraadis Villem Reimani toas seisavad riiulitel usualase kirjandusega kõrvuti kirikulehe enne II maailmasõda ilmunud köidetud aastakäigud ja ootavad lugejaid. Need seisavad seal juba eelmise õpetaja Ants Toominga ajast, selgitab koguduse praegune vaimulik Peeter Parts. Kes soovib, võib lugema tulla või kirjandust koju laenutada.

Kiriku rikkus
Õpetaja Parts ütleb, et kirikuleht käib koguduse nõukogu liikmetel, aga lehte saab lugeda ka pastoraadis ja koguduseliikmed teevad seda hea meelega. Ta tunneb kahetsust, et ei kasutanud ära võimalust tellida lehte sõbrale. Aga see võimalus on nüüd märtsis, Eesti Kiriku sünnipäevakuul taas võimalik.
Veel ütleb ta, et toimetus on tubli ning tuleb palvetada, et oleks tellijaid ja lehe väljaandmiseks leiduks vahendeid. Partsi sõnul on vahel märgata, et lehte on tehtud ellujäämise piiri peal, aga ta kinnitab veel kord siiralt, et leht on professionaalne. „See on suur rikkus, et luteri kirikul on selline nädalaleht,“ ütleb Peeter Parts.
Ajalehe ülesanne on peegeldada ühiskonda ja kirikuelu. Selle peale sõnab vaimulik mõttetera, et ei saa peeglit süüdistada, kui endal nägu viltu peas. Ta loodab, et kirikuleht suudab saavutatud taset hoida, aga ka seda, et kirik tuleks sellele pildile järele, mis kirikuleht kirikust loonud on.
„Eesti Kirik on kiriku lipulaev! Ta ei alahinda kedagi ja tema jaoks on kõik erilised,“ sõnab ta, tuues ühtlasi esile soovi, et veel rohkem võiks lehes juttu olla kellameestest, vöörmündritest ja teistest ilmiktöötegijatest. Näiteks tahaks ta lugeda Mõisaküla kiriku kellamehest.

Abivahend
Sel kevadel möödub õpetaja Partsil ordinatsioonist 33 aastat. Viimased üheksa on endine sõjaväekaplan teeninud Kolga-Jaanis. Ta ütleb, et iga nädal jutlust ette valmistama hakates loeb ta esmalt läbi lehejutluse. Ta eeldab ka, et pühapäeval jumalateenistusele tulija on jutluse läbi lugenud – siis saab sel teemal edasi arutleda. Hea jutluse kirjutamine pole lihtne ja ta pakub välja mõtte, et lehe teoloogiline konsultant Kaido Soom võiks kirikulehe juures või ülikoolis teha koolituse, kuidas kirikulehele jutlust kirjutada.
Eesti Kirik kajastab paljusid teemasid, ent üks, mida taasilmunud lehes puudutatud pole, on leskede teema. Veel nimetab ta läbipõlenud vaimulike probleeme ning kinnitab, et kirikuleht peab kirjutama ühiskonna aktuaalsetel teemadel ja analüüsima erinevaid vaateid. See pole ühe või teise seisukoha propaganda, vaid lugeja harimine.
Rita Puidet

Eesti Kirik
EELK ajaleht
Ilmus aastatel 1923–1940
Välismaal ilmus ajakirja formaadis aastatel 1950 (Rootsis) – 2007 (Kanadas)
Taasilmub 4. märtsist 1990