Raamat toomkooli minevikust

Ilmunud on esimene eestikeelne Tallinna toomkooli ajaloole pühendatud üldkäsitlus.

Tegemist on kooli vilistlase Erik Thomsoni koostatud, algselt saksakeelse teosega „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“, mis ilmus Saksamaal 1969. aastal. Hanna Milleri poolt maakeelde pandud raamatut esitleti 14. veebruaril toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale pühendatud hariduskonverentsil. Eessõna on sellele kirjutanud toomkooli direktor Egle Viilma, väärtuslikuks täienduseks Thomsoni kirjapandule on aga toimetaja ajaloodoktor Olev Liiviku poolt lisatud kommentaarid ning autorit ja toomkooli ajaloo uurimislugu tutvustav järelsõna.
Raamatut sirvides torkavad silma lehekülgede pikkused tsitaadid ajaloolistest dokumentidest ning mälestustest. Liiviku sõnul ongi raamatu tugevuseks see, et autor sai toetuda varem avaldatud kirjandusele, mida toomkooli kohta oli selleks ajaks õnneks juba rohkesti ilmunud. Arhiividokumente ta Eestist eemal viibides ju kasutada ei saanud.
Eriti soovitab Olev Liivik uudisteost kõigile, kes tunnevad huvi kooliolude ja haridusfilosoofia muutuste vastu Eestis keskajast kuni XX sajandini välja. Teiseks aga neilegi, kellele pakub huvi baltisaksa pärand. Muu hulgas leiab siit huvitavat lugemist mitme kuulsa baltisakslase, näiteks Karl Ernst von Baeri kohta. Raamatu lõppu on autor lisanud ka saja tuntuma toomkooli vilistlase lühielulood.
Kolmandaks saame raamatust Liiviku kinnitusel hea ülevaate usulise hariduse minevikust Eestis. Eriti tugevalt oli toomkool seotud usu ja kirikuga küll keskajal ning Rootsi ajal. Ent nagu peapiiskop Urmas Viilma raamatu kaanel olevas lühitutvustuses kinnitab, ühendab ka tänast toomkooli oma auväärse baltisaksa eelkäijaga „tahe õppida ja õpetada koolitarkusele lisaks armastama ka Jumalat ning ligimest kui iseennast“.
Rain Soosaar