Tartu ei unusta

Vabadussõjas Tartu enamlastest vabastamise 100. aastapäeva tähistati taliharjapäeval, 14. jaanuaril läbi päeva vältavate sündmustega.

Päev algas pärgade asetamisega Vabadussõjas langenutele pühendatud Kalevipoja monumendile Emajõe kaldal. Mälestusküünla süütamiseks külastati seejärel linna surnuaedu, teiste Vabadussõja sangarite kõrval langetati pea leitnant Julius Kuperjanovi kalmul.
Ennelõunal olid kõik palutud tervitama raudteejaama saabunud soomusrongi nr 7, nimega „Wabadus“. Peeti kõnesid ning pakuti sooja teed ja pirukaid. Giidide juhendusel oli võimalik tutvuda vagunitesse sätitud näitusega. Huvilisi oli igas vanuses, näiteks olid Tartu luterliku Peetri kooli vanemad klassid kohal in corpore koos õpetajate ja direktor Tarvo Siilabergiga.
EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho nimetas, et soomusrong nr 7 (ajalooliselt ei ole sellist numbrit ükski Eesti 11 soomusrongist kandnud) liigub Vabadussõja käiku arvestavas tempos ja trajektooril ning jõuab aasta jooksul kõigisse Eesti keskustesse, kuhu täna veel raudtee läheb.
Linnapea Urmas Klaas rääkis mälu hoidmise vajadusest (vt kolumni lk 2). Meenutades riikliku iseseisvuse sündi ja selleks toodud ohvreid Vabadussõja käigus, toonitas ta, et vabaduse eest peame iga päev seisma, ka tänapäeval.
Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill tutvustas sajanditaguseid sündmusi, oma ülevaate lõpetas ta kergendusohkega: „Õnneks pole enamlased enam Tartus!“
Mälestusteenistus Tartu Jaani kirikus oli oikumeeniline, võib öelda isegi rahvusvaheline. Kaasa teenisid luteri kiriku vaimulikest piiskop Joel Luhamets (jutlus), praost Ants Tooming, pastor loci Triin Käpp, Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets ja abiõpetaja Marek Roots, Keila õpetaja Matthias Burghardt (saksakeelne kõne) ja Helsingi saksa koguduse õpetaja Matti Fi­scher. Õigeusu kirikut esindasid Tartu piiskopkonna piiskop Eelija, Tartu Pühade Aleksandrite koguduse preester Vadim Rebase ja munkdiakon Herman. Orelit mängis Kaisa Kuslapuu.
Tänades Jumalat vabaduse eest meenutati ja mälestati kirikus enamlaste hukatud süütuid inimesi. Loeti ette 19 isiku nimed, kes hukati punaste poolt vahetult enne Eesti rahvaväe linna jõudmist, teiste seas on selles nimekirjas luteri vaimulikud prof dr Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz. Õigeusu kiriku vaimulikest on märtreid kolm: piiskop Platon ning ülem­preestrid Nikolai Bežanitski ja Mihhail Bleive.
Teenistusel viibis mõrvatud pastori Traugott Hahni pojapoeg Traugott Hahn abikaasa ja tütrega. Tütar Vera Hahn, kes on professionaalne laulja ja õpib Berliinis teoloogiat, esines teenistusel oma esiisa mälestuseks vaimuliku õhtulauluga „Mein schönste Zier und Kleinod bist“ ennast ise klaveril saates. Veel oli kohal hukatud pastori Hahni pojatütar pr Grüneisen, kes on emeriitpastor Saksamaal. Ka Wilhelm Schwartzi, teise 100 aastat tagasi hukatud pastori järeltulijatest viibis kirikus pojapoeg, Soomes Tamperes elav emeriitpastor Paul-Gerhard Schwartz.
Pärast teenistust liiguti Krediidikassa maja juurde Kompanii tänaval, kus kõlasid hukatute mälestuseks kõned ning süüdati küünlad.
Tiheda päevakava viimaseks sündmuseks oli tseremoonia Tähtvere pargis Tartu vabastamise lahingu mälestussamba juures, mille korraldas MTÜ Tartu Memento ja vabadusvõitleja Enn Tarto.
Päev varem, 13. jaanuaril toimus Eesti Rahva Muuseumis vaimuliku muusika ansambli Orthodox Singers kontsert, mis oli pühendatud pühale piiskopile Platonile. Muusikalise osa järel esines päevakohase sõnavõtuga kirikuloolane dr Riho Altnurme.
Liina Raudvassar

Soomusrongi nr 7 „Wabadus“ teekond
14.–16.01 Tartu
17.–24.01 Elva
25.–27.01 Puka
28.–30.01 Sangaste
31.01 Valga
31. jaanuaril tähistatakse 100 aasta möödumist Paju lahingust ning päev hiljem aset leidnud Valga vabastamisest.

Pildigalerii: