ETV käis jõulusõime otsimas
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 19. detsember 2018 Nr 51 /
Kui pikk on tee viieminutilise telesaate valmimiseni, sellest sain põgusalt aimu osaledes ERRi Tartu stuudio „Tähendamisi“ sarja võttel Elva kiriku juures. Eesmärk oli filmida materjali 23. detsembril kell 9 eetrisse mineva saate tarbeks.
Stuudio aknast avaneb ilus vaade Pauluse kirikule. „Kahjuks ei saa me seda tausta alati kasutada, sest pimedal ajal on tele jaoks valgust vähe,“ nendib toimetaja Aivi Parijõgi, tutvustades tööruume, mis on juba jõuluteemaliselt kaunistatud. Kuniks võttemeeskond end väljasõiduks valmis seab, saan osa teleinimeste argipäeva töörutiinist.
Loomad Piiblis
Aivi Parijõe töölaua juures saab ilmsiks, et iga telesaate „jäämäe veealuseks osaks“ on mahukas eeltöö. „Muidugi, seda tööd on omajagu. Tuleb lugeda, uurida, küsida,“ toob ta näite, viidates laual avatud raamatutele, kus vahel värvilised järjehoidjad.
Piibel, Piibli entsüklopeedia ja Ingmar Laasimeri „Animalia Biblica – Lugusid Piibli loomadest“ hakkavad esiti silma. Just viimane teos on tüvitekste, millest Aivi on ammutanud inspiratsiooni saatesarja „Tähendamisi“ viimaste saadete loomiseks. Lisaks rikastab igat saadet lühike intervjuu bioloogi taustaga Laasimeriga.
„Mõtlesime, et tsükli viimase saate võiks teha jõuluteemalise. Ja et selle tarvis ei tohiks tavapäraselt rohkemast vaevast ära öelda,“ räägib Aivi Parijõgi. Ta selgitab, et kuna lõppeval aastal tutvustati Piibli loomi ja linde, siis viimase saatega soovitakse jõuda Jeesus-lapse hälli juurde, et vaadata, kes loomadest seal koopas võilaudas võisid olla.
Tõenäoliselt härg, eesel, lambad, loetleb ta ja lisab, et mõnegi teadlase arvates ka koer: „Kui on juttu lammastest, siis võime vabalt ette kujutada ka ühte karjakoera.“ Pidet mõttekäigule pakub ka 1995. aastal Dolores Hoffmanni poolt Elva kirikusse loodud vitraažaken, kus Jeesuse hälli ümber kogunenute seas ongi koer. Kunstnik valis modelliks oma lemmiku.
Laiale vaatajaskonnale
Aivi on nõus, et lisaks töörõõmule pakub religiooniteemaliste saadete tegemine harivaid avastussilmapilke ka tegijatele endile. „Olen püüdnud teha saateid, mis ka endale on huvitavad,“ rõhutab ta.
Kui ajaleht Eesti Kirik võib arvestada, et enamiku lugejaskonnast moodustavad usuteadlikud, siis ETV kanalile harivaid saateid luues peab silmas pidama ka inimesi, kelle jaoks religioossed teemad on võõrad. Küsimust, millised religiooniteemalised saated sobivad peavoolumeediasse, küsitakse kogu aeg.
On oluline, et need saated ei tuleks „kaanani keeles“, millest aru saaksid vaid valitud, arvab Aivi Parijõgi. Muide, vaatajatelt on laekunud ka palju head tagasisidet, tänatakse teemade arusaadava käsitlemise eest.
„Pigem peame mõtlema neile, kel puuduvad igasugused religioonialased teadmised,“ toonitab Parijõgi. Ta meenutab jutuajamist peapiiskop Urmas Viilmaga pärast kaheksaosalist sarja Martin Lutherist ja reformatsioonist. „Jagasin talle oma kahtlust, et äkki kordame kõigile niigi teada fakte,“ meenutab ta, lisades, et Viilma ei jaganud seda seisukohta: „Peapiiskop tõdes, et tegelikult teavad inimesed uskumatult vähe. See innustas meid harivate teemadega jätkama.“
Vana lauda otsingul
Keskustelu käigus oleme jõudnud ERRi mikrobussi, et sõita Elva kiriku juurde. Nüüd saan hea ettekujutuse meeskonna suurusest, kelle õlul on saatesarja „Tähendamisi“ valmimine. Ajakirjaniku ja religiooniantropoloogi haridusega Aivi Parijõgi on saatesarja juht, toimetaja ja produtsent; Lauri Kulpsoo on lisaks autojuhiametile helitehnik-valgustaja, Mati Kark on režissöör, vajadusel ka operaator ja monteerija (koos Ahti Tubinaga, keda pole praegu seltskonnas) ja operaator on Arvo Mägi.
Saan ülevaate, et 23. detsembril eetrisse jõudva saate tarbeks tehakse mitu väljasõitu. Lisaks Elva kiriku sise- ja välisvõtetele on plaanis käia Tõrva lähistel asuvas vanas laudas. Mulle räägitakse, millist otsimisvaeva pakkus soov leida laut, kus oleks lehm ja lambad. On tõsi, et tänapäeva Eestis on leida pigem suurfarme kui ühe lehmaga sõnnikulauta.
Aga võtterühm soovis justnimelt sellist, eesti versiooni laudast, kuhu Jeesus kord võis sündida. Saate tarbeks on juba filmitud lõik jõuluevangeeliumist. Kui kõik vajalik – ja natuke enamgi! – lindis, monteeritakse stuudios saade kokku.
„Meie töörütm näeb ette, et saade peab valmis olema nädal enne eetrisse minekut,“ selgitab Aivi Parijõgi, lisades, et eriti kiire hakkab 6. jaanuaril esilinastuva saate tegemisega. Jõulud lõpetavad ühe hooaja, et uus võiks alata. Parijõe sõnul hakatakse uue aasta saadetega käima mööda Eesti kirikuid, et esile tõsta igas pühakojas mõni eriline detail või seik.
Kuidas kujunes ERRi meeskonna teekond jõulusõime juurde ja millised Eestimaa loomad vanas laudas jõule vastu võtmas olid, seda saame teada kui vaatame ETV kanalit 23. detsembril.
Liina Raudvassar