Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Pink ristimänni juures ootab palverändureid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Piritalt Vastseliina kulgeval palverännuteel Pranglilaane äsja õnnistatud palvepingi juures. Esimeses reas paremal Andrus Mõttus, teises reas vasakult kolmas Marju Kõivupuu ja tema kõrval Lagle Parek.
Arhiiv

Mihklipäeval õnnistas Kambja koguduse õpetaja Andrus Mõttus Pirita-Vastseliina kultuurilooliste vahepeatustega palverännuteel Kaatsi ehk Pranglilaane ristimänni juurde rajatud palvepingi.

Toeka pingi kohavalik pole juhuslik. Sellega soovivad Pirita kloostri sõbrad, kelle ettevõtmine palveteekond ühest Eesti otsast teise on, suunata tähelepanu ristipuude teemale.
Ristipuude kohast eesti matusekombestikus rääkis palveränduritele folklorist Marju Kõivupuu. Ta selgitas, et Kaatsi küla Pranglilaane ristimänd on sõnumitooja ammustest aegadest, mil matusetalituse juurde käis komme lõigata puusse ristimärk.
Selles toimingus kajastuvad uskumused puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Ristipuud on Kõivupuu sõnul pühad puud, mis tähistavad maastikul elu ja surma piiri. Andmeid nende puude kohta on Eestis juba 17. sajandist, aga praegu tuntakse ristilõikamise tava matusekombena veel vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Pranglilaane ristimändi, millest mööda matuselised liikusid Kambja surnuaeda, on lõigatud riste kuni nelja meetri kõrgusele. Lõuna-Eestis on nii arvukate ristidega küla ristipuud nagu Kaatsi ristimänd juba haruldased, nentis Kõivupuu.
Liina Raudvassar

Jaga