Usuvõitlus

Paavsti tervitades rõhutas president Kersti Kaljulaid Kadrioru lossi roosiaias peetud kõnes kiriku julgustavat ja juhatavat sõnumit, mis rasketel okupatsiooniaastatel aitas meie kannataval rahval säilitada lootust. Ta tsiteeris apostel Pauluse sõnu „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“ (Rm 12:21). See meenutas mulle, et just noil keerulistel aegadel kutsusid EELK UI tudengid üksteist kaasvõitlejateks.
Taoline vanematelt ametivendadelt üle võetud vastastikune kõnetusviis väljendas ühtaegu vandeseltslaslikku uljust kui ka vaga kuulekust. Auväärsed õppejõud pidid aga meie noortele tulihingedele alailma kordama Pauluse sõnu: „Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega“ (Ef 6:12).
Jeesus ütleb: „Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.“ (Mt 5:13)
Usuvõitlust ei peeta kellegi vastu, vaid Kristuse rõõmusõnumi järgimise poolt. Usus kasvamine tähendab tõsiste valikute tegemist ja enese ära võitmist – valehäbi ja eelarvamuste ületamist, kiusatustest ja vaimsest laiskusest jagu saamist, ebaõnnestumiste kibedusest puhastumist. Tõelises usus püsimiseks on ristiinimesel oma jumalasuhte korraldamisega nii palju tegemist, et omavahel ja teistega kaklemiseks aega üle jääda ei tohiks. Aga kui siiski jääb, on soolal paraku juba lääge mekk küljes.
Mart Salumäe