Paavsti külaskäik puudutas tuhandeid eestimaalasi
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 3. oktoober 2018 Nr 40 /
Paavst Franciscuse neli päeva kestnud Baltikumi visiidi lõpetas 25. septembril saabumine Tallinna, kus ta paljude südameid puudutades tihedat päevakava järgides viibis üheksa tundi.
Eesti rahvakoraali esimese salmi sõnum „Mu süda, ärka üles ja kiida Loojat lauldes, kes kõik head meile annab ja muret ikka kannab“, millest pärines ka paavsti Eesti-visiidi moto, on hea kokkuvõte kõigile sündmustele, mis sel päikesepaistelisel sügispäeval seoses püha isa külaskäiguga aset leidsid.
Ja toimus palju: vastuvõtt lennujaamas, kohtumine Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga ning ühiskonnategelastega Kadriorus, noorte ning eri konfessioonide esindajatega Kaarli kirikus, katoliku kiriku halastustöö abisaajatega Peeter-Pauli katedraalis ja päeva krooniks kogu rahvale avatud missa Vabaduse väljakul.
Paavsti peetud kõned olid sisukad ja tekitasid mitmetasandilisusega kõneainet ning ilmselt vajavad veidi ajalist distantsi, et neid sügavamalt mõtestada. Tervele päevale tagasi vaadates jääb vaid imestada, kuidas 81-aastane auväärne külaline tihedat sündmuste ahelat, jätkuvalt naeratus näol ja hea sõna huulil, kanda suutis.
Ühiselt teel pealinna
Ka kõige parema tahtmise juures polnud võimalik kehtestatud liikluspiirangute tõttu visiidi toimumise päeval kõigest toimuvast osa võtta. Kirikulehe valikusse jäid oikumeeniline noortekohtumine ja missa Vabaduse väljakul.
Juba rongis Tartust Tallinna sõites võis kuulda igapäevastelt sõitjatelt, et rahvast on ebatavaliselt palju. Reisijate seas märkasin usuteaduskonna juhatajat dr Urmas Nõmmikut ja õppejõudu dr Marju Lepajõed, kes olid teel presidendi roosiaeda.
Miina Härma gümnaasiumi õppejuht Terje Hallik oli pealinna sõitmas terve perega, et esmalt teismeline poeg noortekohtumisele saata ja siis ühiselt missale minna. Eks sama rada liikusid ka teised pered ja mitme kiriku koguduste liikmed üle terve Eestimaa. Lisaks need, kes kodus või tööl televisiooni vahendusel „paavsti lainel“ püsisid. Paavsti külaskäik puudutas tuhandeid eestimaalasi ja tõi paljude teiste rahvaste tähelepanu Eestile.
Noorte oikumeeniline osadus
Juba tund aega enne oikumeenilise noortekohtumise algust olid 1870. aastal valminud Kaarli kiriku pingiread peaaegu täielikult hõivatud. Särasilmsed uudishimulikud noored piidlesid viimaseid ettevalmistusi ja harjutasid ühislaule.
Paavsti tervitasid kiriku ees peapiiskop Urmas Viilma ja koguduseõpetaja Jaak Aus, taustal kristlike koolide lapsed laulmas. Peapiiskop kinkis tervituste saatel paavstile õunapuu. „Õunapuu oli sümboolne kink, pannes eelmisel aastal tähistatud reformatsiooniaastale teatud mõttes punkti,“ ütles ülemkarjane Eesti Kirikule.
Kirikusse kogunenud tervitasid sisenevat paavsti laulu ja valju aplausiga. Koos paavsti liikumisega tõusis ka kätemeri pildistavate nutitelefonidega. Peapiiskop Viilma, kes teenis noortelt jõulise aplausi, kutsus kõnes neid uurima ja otsima tõde, mis on seisnud üle ajastute, ning juhtis tähelepanu meie haridussüsteemi vajakajäämistele religioossete teadmiste jagamisel.
Paavsti sõnumis oli rõhk koostöö tegemisel ja noorte kuulamisel. Ta oli kriitiline endasse sulguvate kristlike kogukondade suhtes ja ütles: „Imetlen, et hoolimata meie puudulikust tunnistusest avastate jätkuvalt Jeesust.“ Kõlama jäi, et armastus pole surnud, on vaja vaid avada süda.
Kohtumine oli suurepäraselt ette valmistatud, kulges siiras ja sundimatus õhkkonnas. Tunda oli noorte helget elurõõmu ja polnud märkigi paljukõneldud usuleigusest, mis oli eriliselt jõuliselt tuntav ühiselt palvetatud meieisapalve ajal. Puudutavad olid noorte tunnistused usuni jõudmisest ja õnnestunud oli laulude valik.
Ühine soov ja lootus
Vabaduse väljakule hakkas rahvas kogunema juba kella kahest. Registreerunud osalejaid oli 12 000 ringis. Küllap tuldi uudishimust, et olla osaline ajaloolisel sündmusel, ent ka siirast soovist saada paavsti õnnistust ja viibida ülesehitavas osaduses. Südantsoojendavalt mõjus ühe luterlase põhjendus, miks tema osaleb: „Tulin, sest paavst tähistas 2016. aastal Lundis koos luterlastega reformatsiooni 500. aastapäeva. See tegi ta natuke ka luterlaste paavstiks.“
Püha isa saabumist oodati kella neljaks, ent üllatuslikult jõudis paavstimobiil väljakule veerand tundi varem. Pühale Vaimule suunatud missa toimus katoliku kirikule omase liturgilise korra järgi ja ladina keeles. Pühakirja tekste ja kirikupalveid loeti siiski eesti, hispaania, vene ja inglise keeles.
Kohalik panus jumalateenistusse oli muusika. Missa tarvis oli soovijaist kokku pandud spetsiaalne Jaan Eik Tulve juhatatud 140-liikmeline koor, kes lisaks missa lauldavatele osadele teenis kaasa Margo Kõlari, Helena Tulve, Mart Siimeri ja Arvo Pärdi loominguga.
Kauaoodatud paavsti sõnum usukaugetele eestimaalastele sisaldas palju muu kõrval ka mõjukat Eesti rahva võrdlust Iisraeli rahvaga, kes Egiptuse vangipõlvest juba vabanenud, ent pole veel jõudnud pühale maale. „Teie teate, mis on võitlus vabaduse eest; teie saate end tolles rahvas ära tunda,“ sedastas paavst ning kutsus üles Jumalat otsima ja kuulma, sest: „te pole ju oma vabadust kätte võidelnud selleks, et langeda tarbimise, individualismi, võimuiha või üleolekutunde orjusse“.
Muljed paavsti külaskäigust on küllap väga erinevad. Peapiiskop Viilmale oli väga sümpaatne see, kuidas ta suhtles inimestega: „Ta võttis hetke, et inimene ära kuulata ja vastas sisuliselt. Meie kantsler Andrus Mõttuski tunnustas teda lihtsuse, siiruse ja hea eeskuju eest. Püha isa näost oli näha, et ta oli väga tänulik selle eest.“ Peapiiskop lisas jutu lõpetuseks ja päeva kokkuvõtteks: „Enne nägemiseni jätmist ütlesin, et tahaks kohtuda ühel päeval ühisel armulaual. Paavst vastas, et see on meie ühine soov ja lootus ning peame selle pärast palvetama.“
Kätlin Liimets
Muljeid noortekohtumiselt:
Triin Salmu, LNÜ tegevjuht: Tore oli. Mulle väga meeldis paavsti sõnum, et armastus ei ole surnud.
Sirli Kaera, ajakirja Pluss tegevtoimetaja: Meeldis, et üleüldine miljöö oli nooruslik, sõbralik, et polnud ülearu ametlik või pidulik. Noored plaksutasid ja hõiskasid paavstile. Hästi kihvt oli!
Tene Metsma, Järva-Jaani koguduse noortejuht: Mulle ka väga meeldis ja eriti see, et oli ka üks venekeelne laul bändi saatel. Kui on noorte kohtumine, siis peab ikka nooruslikkust ka olema!
Kadre Arikainen, Keila Miikaeli koguduse noortejuht: Meeldis, et oli oikumeeniline kohtumine ja et noored tunnistasid: nad rääkisid, kuidas nemad on Jumalaga kohtunud. See on väga julgustav neile, kes võib-olla ei ole veel kristlased.
Pildigalerii: