Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Elu on sundinud muutustega kohanema

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Hageri palvemaja tunneb ära tema kalasabamustriliste uste järgi.

200 aastat on väga pikk aeg. Sellesse mahub mitu sõda, rahutusi, loendamatu hulk palvetunde, veel enam palvesoove ja kiitus- või tänulaule. Kõike seda on üle ja läbi elanud Hageri palvemaja, mille aastapäeva tähistatakse septembris.

Tegelikult on Hageri palvemaja vanusega olnud segadust. Hulga aega peeti palvemaja ehitusajaks aastat 1811, siis aastat 1820. Nüüd on vennasteliikumise keskuse arhiivist Hernnhutist leitud, et palvemaja ehitati aastal 1818, kõneleb Hageri koguduse juhatuse esimees vend Agu Kaljuste.
Kõik väljakäidud numbrid võivad ka õiged olla, mõtiskleb ta, viidates palvemaja vanust uurinud Sigrid Põllu töödele. Maja on tõesti suur ja pole välistatud, et see valmis osakaupa. Hageri kogudust teenis palvemaja valmimise ajal pastor David Friedrich Ignatius.
Aga pidutseda on hea Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga samal aastal. 15. juunil esitleti Hageris raamatut kihelkonna ajaloost, 15. septembril tähistatakse palvemaja aastapäeva.

Ei käsku ega sundi
Põhjaliku ülevaate vennastekoguduse ajaloost Eestis saab muidugi Voldemar Ilja raamatutest. VI köites, mis käsitleb palvemaju Põhja-Eestis, kirjutab ta: „Palvemaja pidasid eestlased „oma majaks“, sest see oli puhtalt nende ehitatud, ainult krundi ja ehitusmaterjalid olid nad saanud mõisalt, sest maad ja metsa neil enestel ei olnudki“ (lk 8). Ja edasi: „…palvemajade institutsioon on ainumaks aluseks, kus nad, st. eestlased ja lätlased võivad kogeda oma rahvustunnet, sest mujal on nad survetud ja tagasi tõrjutud.“
Ja Eesti Evangeelse Vennastekoguduse kodulehel kirjutatakse: „Kui reformatsioon ja Halle pietism leidsid parima kõlapinna linnakodanluse ja maa-aadli hulgas, siis vennastekoguduse liikumine levis meie orjastatud talupoegade hulgas. /…/ Kuulutuse keskmeks oli Jeesus Kristus, tema ristisurm, tema armastus vaeste ja patuste vastu, tema õpetus, et inimesel on vaja ärgata, uueks saada, uuesti sündida. Kuigi Sõna kuulutajaks oli „saks“, oli ta nõus talupoja madalast uksest sisse astuma ja palvetundi pidama hämaras rehes. Kõrtsiminemise asemel tuli kogu külarahvas siia, et külg külje kõrval kuulata lihtsat evangeeliumi, laulda, pilli mängida. Südameisse tulid lootus tulevikule, rõõm ja koos sellega rahvuslik ühtekuuluvustunne.“
Palvemajade ehitamiseks polnud vaja käsku ega sundi, ajendid seda teha olid usulist ja rahvuslikku laadi. Siiski olid ehitusele kindlad nõuded: seal pidi olema piisavalt ruumi palvetundide ja lauluharjutuste tarbeks, hea kuuldavus ja lihtne arhitektuur. Kui väliskuju meenutas taluhoonet, siis suur saal oli nagu peretuba. Autor ütleb ka, et peaaegu eranditult olid palvemajad 19. sajandi alguseni tahumata palkidest.

Palkidest palvemaja
Palkidest on ka Hageri palvemaja. Pealt on see laudisega üle löödud ja seest krohvitud. Majas on suur saal, söögisaal, kaks kambrit, algeline köök ja esik. Sealt, kust krohv on maha tulnud või löödud, paljastuvad palgid. Tõenäoliselt seisab ees kogu krohvi eemaldamine, sest puidukahjurid on hoone kallal tööd teinud ja hoone säilitamise nimel tuleb kahjustunud osad välja vahetada. Maja kolmest uksest kaks avanevad saali. Kui sisenedes tekib küsimus, miks on saalil kaks laia ust, siis vastus on lihtne – üks on mõeldud meestele, teine naistele.
Suures majas ringkäiku tehes juhib Agu Kaljuste tähelepanu aknaklaasidele, sest mõnel aknal on veel algupärane, käsitsi valmistatud klaas. Lähemal vaatlusel on vahe selgelt eristatav. Suures saalis – kaks kolmandikku majast – jääb silma, et vahetatud on osa põrandast, tehti seda aastal 2014. Ka lagi on uus, ent paraku kahjustada saanud. 2011 langes sisse osa palvemaja rookatusest ja veekahjustus on hästi näha.
Rookatus on muinsuskaitse abiga taastatud, aga vundament ootab parandamist. Ühes ahjus haigutab auk, teise tervis on vähe parem. Nii saabki hoonet praegu kasutada ainult suvel. Kunagi Eestit katnud 165 palvemajast on säilinud viiendik ja autentsena on neist säilinud Hageri palvemaja, lisaks veel Pikavere palvemaja (valminud 1830) Pärnumaal. Mõlemad on olnud järjepidevalt toimivad ja on muinsuskaitse all.
Teadaolevalt on vennastekogudusega olnud seotud Fr. R. Kreutzwald, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Villem Reiman, Jaan Tõnisson ja paljud teised. Hageri kirikus peetakse kuulutustundi iga kuu kolmandal pühapäeval.

Lootust on
„Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära“ (Jh 16:22), ütleb kirjakoht vennastekoguduse loosungiraamatus 16. septembriks, mil tähistatakse palvemaja aastapäeva: toimub jumalateenistus kirikus, kus jutlustab piiskop Joel Luhamets, ja aastakoosolek palvemajas. Eelmisel päeval on samas konverents „Vennastekogudus – kellele ja miks?“. Päevadest võtavad osa ka peavanem Eenok Haamer ja vennastekoguduse piiskop Friedrich Waas Saksamaalt.
1940. aastal oli nõukogude võim palvemaja andnud Hageri luteri kogudusele, aga praegu kuulub see 1992. aastal taastatud Eesti Evangeelsele Vennastekogudusele. Siiski on palvemaja antud tasuta kasutada kogudusele ja seda tehakse kogukonna hüvanguks: suveperioodil toimuvad seal etendused ja kontserdid. Nii on lihtsam erinevatest fondidest hoone taastamiseks raha saada.
Hiljuti oli seal Rapla kirikumuusika festivali kontsert ja oodata on Anne Türnpu ning Eva Kolditsi uut suvelavastust „Elokäük“ koos ansambliga Triskele.
Hea sõnum tuli kogudusele jaanipäeva eel, sest Gustav-Adolf-Werki Sachseni liidumaa tütarorganisatsioon otsustas kinkida 3000 eurot palvemaja uste restaureerimiseks. Palvemaja loodeti restaureerida eelseisvaks aastapäevaks, aga unistus seekord ei täitunud. Vana palvemaja on sellegipoolest avatud kõigile tulijatele ja jagab seda vaimsust, mida varsti 300 aastat on tehtud. (Hernhuutluse alguseks loetakse 13. augustit 1727.)
„Vanade palvemajade renoveerimine ja nooremate kaasamine palvemaja tegevusse annab lootust, et vennastekoguduse pärandit hoitakse Hageri kihelkonnas ka edaspidi hästi ning vennasteliikumine püsib elujõulisena tulevikuski,“ kirjutatakse sel aastal ilmunud raamatus „Vennastekoguduse usuliikumine Hageri, Juuru ja Rapla kihelkonnas 18.–21. sajandil“.
Rita Puidet

Hageri palvemaja
Valminud tõenäoliselt aastal 1818.
Palvemaja on tuntud ka Mäeküla palvemaja nime all.
Palvemaja on praegu üks üheksast tegutsevast palvemajast.
Renoveerimiseks saab annetada EELK Hageri koguduse kontole EE311010802003930006 märgusõnaga „Hageri palvemaja“.

Palvemaja aastapäev
15. septembril algusega kl 14 peetakse konverentsi „Vennastekogudus – kellele ja miks?“. Ettekandeid peavad Tartu ülikooli õppejõud dr Andres Andersen, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, vaimulik Eenok Haamer ja lavastaja-näitleja Anne Türnpu. Järgnevas diskussioonis osalevad ka piiskopid Joel Luhamets ja Friedrich Waas Saksamaalt jt.
16. septembril kl 10 algab piiblitund. Keskpäeval on kirikus jumalateenistus, teenib Joel Luhamets, ja järgneb aastapäevakoosolek palvemajas.

Pildigalerii:

Vanad fotod saali seintel meenutavad endisi aegu ja inimesi. 2 x Rita Puidet