Kärdla kiriku restaureerimine

Pingutused 1863. aastal valminud Kärdla Ristija Johannese kiriku restaureerimiseks on hakanud vilja kandma. Aprilli lõpus algas renoveerimistööde I etapp.

2014. aastal alustati Kärdla koguduse juhatuse ja Hiiumaa Sõprade Seltsi (edaspidi HSS) koostööd Kärdla kiriku renoveerimiseks. Initsiatiiv tuli HSSi poolt eesmärgiga, et Hiiumaal oleks hästi korrastatud pühakoda, kus saaks ka aasta ringi kontserte korraldada.
Konkreetsetest isikutest rääkides ei saa Kärdla koguduse juhatuse esimehe Tiit Harjaku sõnul mööda minna HSSi liikmest suvehiidlasest Enn Kunilast: „Tema on olnud selle projekti initsiaator ja panustanud nii projekteerimisse, rahastamisse kui ka teavituskampaaniatesse. Talle on see südameasi.“

Tööde esimene etapp
Ettevalmistustööd on jätkunud läbi aastate. Kogutud annetuste eest telliti muinsuskaitse eritingimused (2015), milles selgus üllatuslikult, et katusekonstruktsioonid on avariilises seisundis ja kooriruumi põrandas on vamm. 2016. aastal sai valmis ka restaureerimistööde projekt ja jätkati annetuste kogumist.
Septembris 2017 asutati Kärdla kiriku restaureerimiseks Kärdla Kiriku Sihtasutus (edaspidi KKS), mille nõukogusse kuuluvad lisaks koguduse esindajale EELK konsistooriumi esindaja, Hiiumaa vallavalitsuse esindaja ja restaureerimise algataja Enn Kunila.
Nüüdseks on tehtud hange ehitustööde esimeseks etapiks, mille võitis OÜ Plekimees. Aprilli lõpus alanud tööde käigus vahetatakse välja pärlintalad, kahjustunud sarikaosad, katusekate, restaureeritakse ja soojustatakse katuslae konstruktsioonid. Katus kaetakse titaantsingist valtsplekiga, mis peaks umbes 150 aastat vastu pidama.
Tööde valmimise tähtaeg on 22. juuli. Ehitustöid juhtiva KKSi juhatuse liikme Tiit Harjaku sõnul ollakse praegu natuke ajagraafikust maas logistiliste probleemide tõttu, sest suurem osa materjale tarnitakse mandrilt. Remondi ajal toimuvad jumalateenistused kogudusemajas.

Tulevikuplaanid
Kärdla kirikule avanev vaade on praegu kummastav. Kogu hoone on ümbritsetud tellingutega, mida katab omakorda kile. Justkui oleks tegu hiiglasliku kasvuhoonega. „Seest on kirik peaaegu tühjaks tõstetud. Üles vaadates võiks kile puudumisel taevast näha. Põrand on kaetud kaitseplaatidega. Põranda tarvis veel raha pole. Vajadus oleks põrandaalune täita, panna sinna küttesüsteem, ja siis valatud põrand katta laudadega,“ jagas Harjak.
Harjak avas ka, kuidas on õnnestunud leida tööde esimeseks etapiks vajaminevad rahalised vahendid: „Kohalik vald eesotsas vallavanem Reili Rannaga esitas taotluse riigile ja valitsuse reservfondist eraldati katusekonstruktsioonide avariilise seisundi tõttu 340 000 eurot. Pühakodade programmist saime eelmisel aastal 20 000 ja Enn Kunila annetas sihtasutuse loomisel teise 20 000. Lisaks on kogutud annetusi teistelt eraisikutelt umbes 4500. Kokku on kogunenud 384 500 eurot.“
Millised on tulevikuplaanid? Sihtasutuse nõukogu on otsustanud, et järgmise tööna restaureeritakse kiriku aknad ja uksed. Seejärel tuleb teha otsus, kas on võimalus töid küttesüsteemi rajamise ja põrandate uuendamisega kohe jätkata või tuleb paremaid aegu oodata.
Projekti initsiaator Enn Kunila ütles Eesti Kirikule, et ehkki hetkel räägime tööde etappidest, on tema lootus, et kogu remondi saaks järjest ära teha: „Projekti kogumaksumus on küll miljon eurot, ent Kärdla kiriku remont on Hiiumaale väga vajalik. Meil puudub kirik, mida saaks talvel kasutada jumalateenistuste kõrval ka kontserdipaigana. Miks hiidlased ei peaks saama näiteks jõulukontserte kuulata soojas kirikus? On ootus ja lootus, et suudame edasi minna. Selle nimel peame tegutsema, ja selleks oleme valmis.“
Kätlin Liimets