Näitus „Kus surijaid, seal pärijaid“

Sellise pealkirjaga näitus on avatud Tartus Nooruse tänaval asuva rahvusarhiivi Noora aatriumis.

Teemasse juhtivalt sisuka ning külastajais ja pärimise temaatika ajaloolise vaatenurga vastu huvi tõstva näituse on Noora materjalide põhjal koostanud Reet Hünerson, Liina Lõhmus ja Maive Mürk.
Näituse autorid kinnitavad, et lugude tegelaste sugulussidemeid ja omavaheliste suhete sasipuntraid annab harutada ka paljunäinud arhivaaril. Nad rõhutavad, et pärandilugusid on Noora arhiivis tuhandeid, ja lisavad: „Siinesitatu on vaid väike noppeke, mis koostajaid ehk enim üllatas või inspireeris.“
Näitusel on erinevaid lugusid inimeste eludest ja sellest, mis sai pärast teise ilma lahkumist nende eluajal kokku kogutust. Vaata ja imesta, mida kõike inimesed on „sukasäärde“ säästnud ning mis kõik surma saabudes pärijate osaks saab. Mida väärtuslikum on pärand, seda elavamat huvi võimalikud pärijad selle vastu tunnevad. Arhiividokumendid tõestavad sedagi, et väärtuslik pärand võib pärijate ringis tüligi tuua.
„Milline poleks ka aeg, inimese hing on ikka samasugune: igatseb õnne ja armastust, aga ka varandust ja pärandust. Kui keegi oma eluringilt möödapääsmatult maha astub, jääb temast maha maine keha ja varandus, ühes sellega päranduvad ka õigused ja kohustused,“ saab lugeda.
Esimesena esitletakse luuletaja Juhan Liivi lugu, kel vallavaesena polnud ei vara ega järeltulijaid, aga kes oma luuletuste näol tegi omanäolise päranduse kogu eesti rahvale. „Haige kirjamehe südamevalu oma maa ja rahva saatuse pärast on meieni pärandunud tema loomingu kaudu,“ rõhutatakse, lisades, et teatavasti annetas Liiv isegi oma pintsaku, kui koguti annetusi Estonia teatrimaja püstitamiseks.
Liina Raudvassar