Sotsiaalpoliitika Poola kon­ser­­vatiivide edu pandiks

Ka Eestis tekitab kõneainet 2015. aasta üldvalimiste tulemusel Poolas aset leidnud poliitiline pööre, mis tõi võimule rahvuslik-konservatiivse partei Õigus ja Õiglus (PiS). Paljudele meie kirikuinimestele on seejuures eriti sümpaatne asjaolu, et PiS rõhutab oma toetust kristlikele väärtustele. Siiski näib, et partei viimaste aastate edu aluseks on olnud mitte tema identiteedi- ja moraali­alased seisukohad, vaid pigem sotsiaal- ja majanduspoliitika.

Kaks Poolat
Valimiseelistused järgivad Poolas tänini hämmastavalt täpselt XX sajandi alguse riigipiire. Esimese maailmasõjani olid Poola alad nimelt jagatud kolme võõrvõimu vahel. Saksamaa võimu all olnud piirkondadele oli iseloomulik üldine koolikohustus, tihe raudteevõrk ja suhteliselt kõrge majanduslik heaolu. Austria-Ungarile, eriti aga Tsaari-Venemaale kuulunud alad olid seevastu nii jõukuse kui haridustaseme poolest küllaltki mahajäänud.
Hoolimata sellest, et peagi möödub 100 aastat Poola iseseisvuse taastamisest, pole regionaalset ebavõrdsust siiamaani tasandada suudetud. See kajastub ka valimistulemustes. 2015. aasta üldvalimistel võitis PiS riigi ida- ja kaguosas tavaliselt poole häältesaagist, kunagi Saksamaale kuulunud aladel jäi tema toetus aga alla 30%. (Osa viimastest liideti Poolaga ja asustati poolakatega muide alles Teise maailmasõja järel, kui seal varem elanud sakslased lahkuma sunniti.)
Samuti torkab Poolas silma terav kontrast suurte linnade ja ülejäänud Poola vahel – seda nii majandusliku arengutaseme kui inimeste mentaliteedi ja elustiili osas. Iseäranis pealinn Varssavi on ilmelt jõukate lääneriikide suurlinnade sarnane, samal ajal kui vaid sada kilomeetrit eemal elavad inimesed märksa vaesemalt ja vanamoelisemalt. Pole üllatav, et just rohkem kui poole miljoni elanikuga linnad on praegu peamised opositsiooniparteide tugipunktid, maaelanikud eelistavad aga hääletada PiS-i poolt.
Lõpuks ei saa Poola puhul mainimata jätta, et tegemist on jätkuvalt üsna uskliku ühiskonnaga – üle 90% elanikest kuulub katoliku kirikusse ning neist omakorda umbes kolmandik tavatseb igal pühapäeval kirikus käia. Ometi ei lähtu suur osa poolakatest vähemasti oma isiklikku elu puudutavaid või ka poliitilisi otsuseid tehes kuigivõrd kiriku juhtnööridest.
Erandiks on sügavalt usklikud inimesed, kellest lõviosa moodustavad konservatiivsed katoliiklased. Tegemist on ühe aktiivsema ja lojaalsema PiS-i toetajate grupiga, sest see partei tõstab järjekindlalt esile neile olulisi teemasid nagu rahvuslus, Euroopa kristlik identiteet, vastuseis abordile ja kunstlikule viljastamisele jne.
Loomulikult on ka tugeva usulise identiteediga inimeste seas poliitilistes küsimustes eriarvamusi. Näiteks ei õnnestu PiS-il kuidagi poolehoidu leida umbes 10 000 elanikuga Wisła linnakese ümbruses olevas valimisringkonnas, kus neil viimati õnnestus koguda vaid 15% häältest. Tegemist on nimelt ainsa linnaga Poolas, mille elanikest moodustavad enamuse luterlased. Küllap mängib siin olulist rolli asjaolu, et PiS-i toetavate konservatiivsete ringkondade seas on muu hulgas kaunis levinud ka tõrjuv suhtumine protestantidesse.

Osav poliitika viis võimule
Esimest korda juhtis PiS valitsust aastatel 2005–2007, kuid sai siis järgnenud kahtedel üldvalimistel selgelt lüüa. Partei suutis oma traditsioonilistele valijatele toetudes küll viia parlamenti suure hulga saadikuid, kuid uuesti valitsusse pääsemine näis olevat kättesaamatus kauguses. 2015. aasta valimiste eel tegi PiS aga märkimisväärseid jõupingutusi uute valijate võitmiseks.
Teades, et partei juhtpoliitikud on rahva seas ebapopulaarsed, tõsteti kampaania ajal esile mõõdukamad tegelased. Näiteks parteijuhi Jarosław Kaczyński asemel nimetati peaministrikandidaadiks seni avalikkusele  tundmatu Beata Szydło. Ka ei tehtud juttu ainult isamaalisusest ja konservatiivsetest väärtustest, vaid rõhutati pigem oma sotsiaalpoliitilisi lubadusi: pensioniea langetamist, suuri lastetoetusi, odavaid üürikortereid jne.
Oma osa võis mängida ka see, et hoolimata edukatest majandusnäitajatest olid paljud valijad senise võimupartei Kodanike Platvormi pikaajalisest valitsemisest ja sellega kaasnenud korruptsiooniskandaalidest tüdinud. Pealegi toimusid valimised Euroopat 2015. aastat tabanud rändekriisi ajal, mil PiS-i rõhutatult skeptiline suhtumine põgenike vastuvõtmisesse paljude poolakate silmis populaarne oli. Igatahes koguti nüüd 37,6% häältest ehk ligi 8% rohkem kui eelmistel valimistel. Tulenevalt Poola valimissüsteemi eripäradest õnnestus PiS-il saavutada aga parlamendi mõlemas kojas absoluutne enamus.
Nagu teada, on PiS-i valitsus kahe aasta jooksul viinud läbi mitmeid liberaalse demokraatia aluspõhimõtetega väidetavalt vastuolus olevaid reforme, millega on pälvinud Euroopa Liidu pahameele. Hiljuti algatas Euroopa Komisjon seetõttu menetluse, mis võib viia Poolalt hääleõiguse äravõtmisele ELi institutsioonides.
Arvamusküsitlused näitavad, et ka poolakate enamik suhtub kriitiliselt vastuolulistesse kohtureformidesse, aga ka näiteks abordiga seotud seadusandluse edasise karmistamise plaanidesse. Samuti ei peeta usaldusväärseks infoallikaks võimupartei hääletoruks muudetud riigitelevisiooni. Sellest hoolimata on PiS-i populaarsus olnud tõusuteel ning tal näivad olevat väga head väljavaated jääda võimule ka pärast järgmise aasta üldvalimisi.
Poola vaatlejad seletavad seda eelkõige valitsuse sotsiaalpoliitikaga. Eriti populaarseks on rahva seas kujunenud programm „Perekond 500+“, mille alusel maksab riik perele iga teise ja järgneva lapse pealt iga kuu 500 zlotti (umbes 130 eurot). Vähese sissetulekuga pered saavad sama summa ka esimese lapse pealt.
Nagu meil, nii ka Poolas on mõned parempoolsed eksperdid ja poliitikud hoiatanud liiga suurte sotsiaalkulutuste eest. Ei oldavat nimelt veel piisavalt rikkad, et lubada Lääne-Euroopa riikidega võrreldavat heaoluriiki. Pärast seda, kui PiS on hakanud oma heldeid valimislubadusi täitma, pole siiski midagi dramaatilist juhtunud. Vastupidi, majanduskasv on mõnevõrra tõusnud, tööpuudus aga viimase 25 aasta madalaim.
Usutav on, et soodsat mõju on avaldanud just valitsuse sotsiaalpoliitikast tulenev tarbimise suurenemine. Paljud pered on nimelt kasutanud võimalust osta paremaid toiduaineid ja rõivaid, saatnud lapsi huviringidesse, sõitnud üheskoos paariks päevaks puhkama jne.
Tõsi, mitmed majanduseksperdid rõhutavad, et valitsuse poliitika negatiivne mõju peaks avalduma pikemas ajaperspektiivis. Aeg näitab, kas need ennustused paika peavad. Kuid kõigest hoolimata jäävad heaolukulutused Poola valijate seas ilmselt populaarseks ning iga partei, kes valimistel edu saavutada tahab, peab sellega arvestama.

Toetus püsib
Kokkuvõttes pole sugugi usutav, et PiS-i esiletõusu võib seletada kristlik-konservatiivsete väärtuste esiletõusuga Poola ühiskonnas. Pigem on endiselt tegemist sügavalt lõhestunud riigiga, kus kultuurilised erinevused põimuvad sotsiaal-majanduslikega. Juhus ja poliitikute osavus määrab, kumma leeri tahe poliitilises elus parasjagu peale jääb.
PiS on olnud edukas tänu sellele, et on leidnud poolehoidu ka väljaspool oma katoliiklik-konservatiivset tuumikvalijaskonda. Paljud inimesed ei pruugi täielikult heaks kiita PiS-i propageeritavaid väärtusi, maailmavaadet ja poliitilisi samme, kuid hääletavad ikkagi tema poolt, sest see tõotab suurendada nende heaolu. Demokraatia ja kohtute sõltumatuse kaitsmise loosungite all peetavad opositsioonilised meeleavaldused ei suuda aga pööret tuua, sest toovad tänavatele vaid väikese osa ühiskonnast. Eelkõige näivad selle hulka kuuluvat haritud, suhteliselt jõukad ja huvitaval kombel keskealised suurlinnade elanikud.
Siiski on raske öelda, kuhu vaekauss pikemas ajaperspektiivis kaldub. Võimalik, et praegune valitsus teeb tulevikus saatuslikke vigu, mis valijad temast eemale peletab. Oma mõju avaldavad ka väljaspool Poolat aset leidvad sündmused ja opositsioonijõudude järgmised sammud. Esialgu näivad trumbid Poola poliitilises mängus aga kindlalt PiS-i käes olevat.
Rain Soosaar