Jõgeva kogudus on usin ja täis vaimu

Jõgeval Aia tänaval paiknevas endises lasteaias tähistas noor kogudus 25. aastapäeva.

Jõgeva on Eestis ainuke linn, kus puudub kirik. 25 aastat tagasi asutati linnas kogudus. Asutamiskoosolek oli 10. ja esimene jumalateenistus 21. detsembril 1992. Seda viimast kuupäeva peetaksegi koguduse sünnipäevaks. Kui esimene jumalateenistus oli kultuurimajas, siis viis aastat hiljem saadi oma maja.
Koguduse 25. tähtpäeva olid tulnud jagama sõbrad Soomest Hämeenlinna-Vanaja kogudusest, aga ka kogudust teeninud vaimulikud Valdo Reimann ja Aare Vilu. Pidulikkust lisasid jumalateenistusel jutlustanud piiskop Joel Luhamets ja kaasa teeninud praost Ants Tooming.
Aga ka titulaarpraost Eenok Haamer, kes esindas oma poega Markus Haamerit, kes esimesena vastloodud kogudust diakonina viis aastat teenis. (Koguduse hooldajaõpetaja oli toona, 1992–1997, praost Harald Tammur.) Kui Eenok Haamer meenutas koguduse esimest jumalateenistust ja küsis, kui palju on kirikuliste seas neid, kes sellel osalesid, nägin üht kätt. Nii et vähemalt kaks inimest saalis kandsid endas esimese jumalateenistuse kogemust.

Armastusest kantud
Õpetaja Valdo Reimann (teenis kogudust aastatel 2003–2015) kinnitab, et tema teenimise ajal käisid inimesed usinalt jumalateenistusel. Aastast 2015 teenib kogudust hooldajaõpetajana Georg Glaase. Ka tema tunnustab koguduse aktiivi, mis koosneb paarikümnest inimesest. Nad käivad usinalt jumalateenistustel ja viis neist on abiks koguduse n-ö vaese mehe kaubamajas.
Pidupäeval tegi viimaseid toimetusi lauakatmisel juhatuse esimees Mare Rosin, kes seda ametit pidanud paar-kolm viimast valimisperioodi. Siin-seal vilksas koguduse organist Anu Piiskoppel, kes kuulub kogudusse asutamisajast ning kinnitab, et kogudus on ühtehoidev ja lauluhimuline. Seinavaibalt vaatab lambaid karjatav Jeesus. Rosalie Raa selgitab, et vaip saadeti tema emale Saksamaalt, aga oli liiga suur ja ema kinkis selle kogudusele.
Et armastusel selles majas eriline vägi on, kinnitab Maija-Liisa Stahl Soomest Hämeenlinnast. Ta ütleb, et on alati hinnanud eestlasi ja neil on tema südames kindel koht. Ta on isakoju lahkunud abikaasaga aastakümneid aidanud Eestis lastekodusid, haiglaid, kogudusi. Tema eriline armastus kuulub aga Jõgeva kogudusele, keda ta on külastanud ja aidanud aastatuhande algusest.
Tore oli, kui Maija-Liisa hakkas tõlkima Hämeenlinna koguduse tervitust. Millegipärast hakkasid kirikulised naerma – Maija-Liisa rääkis koguduse endise õpetaja Soili Juntumaa jutu lihtsalt ümber, aga soome keeles! Sõpruskoguduse delegatsioon tõi kingituseks üle saja aasta vana küünlalaterna koopia, et jõuluvalgus soojendaks südameid, ja annetusena kogutud 1600 eurot. Toetus tuli ka Jõgeva vallalt.

Moodne ja energiasäästlik
Kirikuliste seas oli ka endine Jõgeva maavanem, praegune riigikogu liige Aivar Kokk, kes on toetanud kogudust nende maja hooldamisel ja tänu kellele on katusele pandud päikesepaneelid. Kuigi kogudus on majaga harjunud ja end tuntakse seal koduselt, unistatakse siiski kirikust.
Just Aivar Kokk on see, kes on appi tulnud unistust ellu viima. Pidupäeval kinkis ta nii kogudusele kui ka sõpruskogudusele raamitud foto tulevase kiriku maketiga märgiks helesinisest unistusest, mille täitumisele saavad kõik kaasa aidata. Kogudus sai temalt veel paekivist kella. Aivar Kokk teatas, et kultuuriministeeriumi kaudu tuleb riigieelarvest kogudusele 41 000 eurot.
Tööd uues kirikus ehk endises veetornis käivad ja sinna on valatud vahelaed. Küsin poliitikult ja ärimehelt, kuidas väike kogudus – liikmesannetajaid oli möödunud aastal 46 – suudaks suurt kirikut ülal pidada. Aivar Kokk kinnitab, et kirik tuleb sedavõrd moodne, et selle hoolduskulud on tõesti väikesed. Näiteks tulevad katusele päikesepaneelid, mis hoone küttevajaduse rahuldavad. Ka rõhutas Kokk, et kirik ei ole ainult koguduse tarbeks, vaid hakkab rõõmustama kogu linnarahvast ning täidab oma ülesannet ka kogukonnakeskusena.
Rita Puidet

Pildigalerii: