Einike Pilli aastaid kestnud akadeemiline töö
leidis väärilise tulemi: Tartu Ülikooli usuteaduskonna nõukogu hindas tema
dissertatsiooni «Terviklik elukestva õppe kontseptsioon Eesti protestantlike
koguduste kontekstis» teoloogiadoktori kraadi vääriliseks.

Einike Pilli doktoritööd juhendas prof dr Tõnu Lehtsaar
Tartu Ülikoolist, oponeerisid dr Hannele Repo Helsingi Ülikoolist ning dr
Larissa Jõgi Tallinna Ülikoolist.

«Käesolev töö lähtub arusaamast, et ka Eesti protestantlikud
kogudused vajavad eluaegset õpet täitmaks oma missiooni ühiskonnas ja et
sellise õppimise tõhusaks toimimiseks on vaja konkreetset kontseptsiooni,»
tutvustas doktorant väitekirja lähteseisukohta ning töö eesmärki.

Protestantlike koguduste all peab autor silmas Eesti
Kirikute Nõukogusse kuuluvaid liite ja kirikuid. Eluaegse õppimisega võib
kristlik kirik Pilli hinnangul efektiivsemalt osaleda ühiskonnas toimuvate
positiivsete muutuste loomisel ja edendamisel.

Kogudused kui elukestva õppe hea pinnas

«Arusaam elukestvast õppest,» selgitas Pilli, «toetub
kolmele põhiprintsiibile: inimene õpib kogu elu jooksul; õppimine toimub
erinevates situatsioonides; õppeprotsessiks on vajalikud teatud individuaalsed
eeldused.» Usulised osaduskonnad kannavad kindlat potentsiaali toimida eluaegse
õppe keskkonnana ning toetajana.

Seda küll juhul, kui kirikud ei jää «vanade väärtuste
valvurite rolli». «Kirik on jäänud ühiskonna äärealale, kuid mäletab veel «häid
päevi», kui kiriku arvamist võeti ühiskonnas tõsiselt ja kristliku moraali
järgi käitumine oli enamike kodanike mõõdupuu,» arutles Einike Pilli.

Ta leiab, et kirik ei tohiks ignoreerida ühiskondlikke
muutusi, vaid peaks omama avatust ja õppimisvõimet. Tema kinnitusel on meie
protestantlikes kogudustes küll olemas täiskasvanuõppe praktika, kuid sellel
puudub teoreetiline baas ja laiem, eluaegse õppimise taustsüsteem. Tagajärjeks
on vähene sotsiaalne tundlikkus ja sihipäratus.

Kui aga näha kiriku õpetamistegevuse sihtgrupina lisaks
koguduseliikmetele ka laiemat avalikkust ning väärtustada kiriku rolli
ühiskonna muutjana, muutub suhtumine elukestvasse õppimisse kiriku ja ühiskonna
kokkupuutealal märksa olulisemaks.

Õppimine õpetamisest olulisem

Einike Pilli seadis oma väitekirjale kaaluka eesmärgi: luua
elukestva õppe kontseptsioon, mida saaks kasutada meie protestantlike koguduste
kontekstis. Ta lähtus seisukohast, et õppimine on elukestvas õppes olulisem kui
õpetamine, samamoodi nagu õppija on kesksem õpetajast. Õpetajat käsitletakse
mentorina, kes loob õppimiskeskkonna.

«Postajastu kuulutus, õpetus ja õppimise viis kannavad
ideaalis lootuse pitserit. Jätkuv avatus ja õppimisvõime kombineerituna selge
kristliku identiteediga võib aidata kirikul ka vormilise marginaliseerituse
olukorras oma missiooni tähendusrikkalt täita,» kinnitas Einike Pilli.

Einike Pilli on sündinud 1968. a, ta on abielus ning kolme
poja ema. On lõpetanud Kõrgema Usuteadusliku Seminari, kaitsnud magistrikraadi
Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas teemal «Eesti teismeliste usulisest
mõtlemisest religioonipedagoogilises perspektiivis», on vabakutseliseks
õppejõuks erinevates kõrgkoolides.

Liina Raudvassar