Instituudi toimetised avavad reformatsiooni mõtet

Pärast usupuhastuspüha jumalateenistust esitleti 31. oktoobril Tallinna piiskoplikus toomkirikus ka usuteaduse instituudi (UI) toimetisi, mis kannab järjekorranumbrit XXV ja on pühendatud reformatsiooni 500. aastapäevale.

Randar Tasmuthi, Anne Burghardti ja Thomas-Andreas Põderi koostatud kogumiku „Reformatsioon 500. Vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“ saab õigusega arvata reformatsiooni teema-aasta mõjukaks kokkuvõtteks. Teos käsitleb usupuhastuse vaimsust ja keskseid arusaamu ning avab reformatsiooni mõju Eesti kontekstis.
Lisaks tagasivaatele minevikku arutletakse kriitilises võtmes ka selle üle, kuidas on ja võiks olla reformatsiooni pärand inspiratsiooni allikaks ka tänases ja homses Eestis. 288 lehekülge mahukas kogumikus avaldatakse 21 autori tööd, lisaks mitme kirikliku institutsiooni ning ühe temaatilise üritustesarja materjalid.
Mahukama osa moodustavad eelmisel aastal UI 70. aastapäeva tähistamiseks ning reformatsiooni 500. aastapäeva üritustesarja avamiseks Tallinna rahvusraamatukogus 25.–26. oktoobrini peetud kongressi „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“ peetud ettekanded. UI reformatsioonikongressi, mille sisuks oli avada reformatsiooni mõtet läbi erinevate märksõnade, ülesehituse autorid on ka siin tutvustatava kogumiku autorid.
Konverentsil said sõna mitme eluala asjatundjad. Kogumikku jõudnud artiklid on grupeeritud järgmistesse plokkidesse: „Usupuhastus, vaimsus ja ajalugu“; „Usupuhastus, kultuur ja haridus“; „Usupuhastus, inimene ja ühiskond“; „Usupuhastus, kirikud ja pluralism“.
Eessõnas nenditakse, et tehnilistel põhjustel ei ole kogumikus kahjuks kahte konverentsil peetud ettekannet, samuti konverentsi lõpetanud vestlusringi kokkuvõtet. Selle asemel pakutakse lisana 10 kirjatööd, mis paari erandiga on seni olnud kättesaadavad vaid elektroonilisel kujul.
Huvilistel on võimalik kogumikku osta UIst, konsistooriumist, Eesti Piibliseltsist, Tartu Pauluse raamatupoest ning teistest hästi varustatud raamatuäridest üle Eesti.
Liina Raudvassar