Arne Hiob kirjutas raamatu Martin Lutherist

Prof dr Arne Hiobi raamat „Martin Luther ja protestantlik reformatsioon. Kolm sissevaadet luterlusse üldiselt ja isiklikult“ (Johannes Esto Kirjastus 2017) käsitleb usupuhastaja elulugu ja vaateid, aga mitte ainult.

„Mäletan, kuidas keskkooli päevil rokkmuusika kõrval luteri koraali võlu avastasin. Hiljem viisid Jumala-otsingud mind luterlikku kirikusse. Leeripäeval ahjus komsomolidokumente põletades mängisin harmooniumil luterliku kiriku hümni „Üks kindel linn ja varjupaik“,“ meenutab autor avasõnas oma isiklikku kohtumist Lutheri ja luterlusega.
Nii enda kui paljude teiste näitel uurib Hiob, miks kerkib luterlus vahel ootamatult, sagedamini aga anonüümselt esile. Ta kinnitab, et luterlus on kaudselt mõjutanud ka eesti rahvausku ning kultuurivaldkonnas tuleb seoses luterlusega esikohale paigutada muusika.
Hiob kinnitab, et Saksa usupuhastaja jättis jäljed, mis kulgevad läbi sajandite ja mõjutavad meid ka tänapäeval rohkem, kui sageli teadvustame.
Raamat, mis ilmus vahetult reformatsiooni 500. aastapäeva eel, koosneb kolmest osast. Esimeses käsitletakse Martin Lutheri elu ja luterluse põhiaspekte vürtsitatult ka­to­liikliku kriitikaga. Teine osa vaatleb luterliku teoloogia seisukohalt eesti rahvausundit.
Kolmas, reisikirjaliku sisuga osa aga innustab lugejat seadma sihti Saksamaale. „Kus Lutherit ei tunta, seal tuntakse Bachi, kuid et Bachi mõista, tasub ka Lutherit tundma õppida,“ väidab autor ja „talutab“ lugeja kahe suure luterlase, kelle eluteed 200aastase vahega korduvalt ristusid, radadele.
Liina Raudvassar