Ambla koguduse teelised rännakul vanausuliste juures

Kui lõppes suvine teeliste kiriku valve ja surnuaiapüha peetud, kehastusime ise teelisteks.

Kiriku valvurid ja töötegijad istusid 10. augusti hommikul bussi, mis vuras pastor Tõnu Linnasmäe juhtimisel külla idapoolsetesse kirikutesse.

Simuna Siimona ja Juuda kirik
Pastor Enn Salveste tutvustas meile selle kandi kõige suuremat kirikuhoonet, mille altariruumi aknaid kaunistavad Dolores Hoffmanni vitraažid maailma loomisest ja Uue Testamendi teemadel. See on võimas teos.
Nagu Kesk-Eestis mujalgi on kohalik rahvas usuleige ja kirikulisi vähe. Tahkemat rooga ei soovita, jutlus olgu ilus ja positiivne. Noorem rahvas ei kahtlustagi, et kirikul ka oma kombestik on.
On leitud endiste aegade pastorite päevikulaadsed märkmed alates 17. sajandist, neist koostatud raamat näitab enne meid elanud elu- ja kirjastiili ning paneb mõtlema, mis meist kiriku ajalukku jääb.

Mustvee kirik
Teelisi on vastu võtma tulnud eriti soliidne kepile toetuv vanahärra, tõeline patriarh Eenok Haamer. Istume kirikupinkidesse, pastor istub toolil meie ees ning jutustab kiriku ja enda lugu. Aastaid oli tal 28, kui siia tööle tuli, ja nüüd on neid 82, aga on lubatud, et Vaim järjest uueneb, küsimata aastatest.
Eenok Haamer tunnistab, kuidas Vene ajal läbielatu, isa vangistus ja pere metsavennaelu on teda Jumalale lähendanud. Nagu Iiobile on talle tasuks antud oma terve perekond ja kõigist poegadest on vaimulikud saanud. Peale kirikutöö on ka haridust omandatud ja teadust tehtud.
Kirikus peab ta oreleid kalliks ja räägib neist pikemalt. Need ja altarimaal on enne teisi kirikuid teeninud ja nüüd Mustvees omaseks saanud. Kinnitatud usuga jätkame teekonda.

Raja vanausuliste palvemaja
Enne sisenemist õpetatakse, kuidas teha ristimärki, kummardusi ja palvet vanausu kombe kohaselt. See teadmine aitab ka eristada vanausu ikoone teistest. Siin elas ja töötas tuntud ikoonimaalija Gavriil Frolov oma õpilastega; teda meenutab tema loodud ja sõjas hävinud kiriku vundament ja renoveeritud kellatorn ning mälestustuba.
Ja eriti ikoonid palvemajas. Kui neid uurime, hakkab äkki kõlama mehine palvelaul. Need on noored karismaatilised Moskva vanausulised, kes tulid siia kanti vanamuusika üritusele. Eesti äärealadel on usk ja traditsioon hästi säilinud, popartistid oma võimendusega juba õigeusu pühakotta esinema ei kipu.

Nina Jumalaema Kaitsmise kirik
Vaimulikepaar õnnistati siia Peipsi-äärsesse põlisesse õigeusu külla tööle pärast Peterburi Vaimuliku Akadeemia lõpetamist. Noor matuška Tatjana – nii preestri naist nimetatakse – on igati kursis koguduse­eluga. Ta õppis akadeemias kirikukoori laulu, unistab pühapäevakooli töölepanekust. Valmimas on kogudusemaja, kus ruumid ka laagriliste majutuseks. Teenitakse Jumalat kogu perega.

Varnja vanausuliste palvemaja
Meid ootab tagasihoidlik vanaproua, kes annab heas eesti keeles põhjaliku ülevaate vanausuliste saatusest läbi aegade ja tänapäevast. Kui koguduse teenimiseeest vastutajat pole, ei jää teenistused pidamata. Iga kuu jaoks on suure piibli mõõtu palveraamat ja mõistatuslikus noodikirjas lauluraamatud. Vaimulikku tarkust antakse edasi põlvest põlve.
Meie giid ise oli kirikuslaavi keele juba enne kooli selgeks saanud ja palvemajas kaasa teeninud, ajalikus elus mitmel pool arstina töötanud. 1970ndatel on siingi vandaalid käinud nagu meiegi kirikus Amblas. Võeti ette ikonostaasi põhjalik renoveerimine. Kogu kohalik rahvas annetas, olenemata usutunnistusest.
Jõukamad pered võtsid selleks isegi pangalaenu. Abi tuli ka Euroopast ja Eesti riigilt ning nüüd on suur töö valmis. Vanausuliste põhimõttekindlus ja töökus äratavad kohalikes lugupidamist. On ju usuisad öelnud, et koguduse tugevus ei ole tema suuruses, vaid puhtuses.
Nende muljetega jõudsime hilja õhtul koju tagasi. Oli ilus õnnistatud päev.
Evi Sepp,
Ambla kirikuteenija