Suvi kutsus Jumalat teenima väljaspool kirikuseinu

80 aastat tagasi, augustis 1937 tegid kogudused väljasõite, aga uue ilme sai mõnigi kirik.

Tallinna Kaarli 3. pihtkond võttis 1. augustil ette väljasõidu õpetaja A. Soomre tallu Klooga-Laulasmaal. Osavõtjaid jätkus bussi ja ka rongi peale. Jumalateenistus, kus jutlustas õpetaja Koolmeister, peeti metsas. Sellele järgnesid mängud ja lõkketuli. Õpetaja Soomre jagas oma muljeid Pariisi maailmanäituselt ja reisidelt teistesse Euroopa maadesse.
Oli teisigi mittevaimulikke ettekandeid: „Stockholm – Põhjamaade Veneetsia“ (Koolmeister) ja „On ilus Eestis elada“ (Sillaste). On tõesti ilus Eestis elada, kui kristlikud vennad-õed vabas looduses kokku saavad ja mõnusalt aega veedavad. Laulis topeltkvartett ja tarvitusel olid isegi laululehed. Lõuna eest hoolitses pastoriproua Soomre.

Suvereisid
Ilus suvi kutsus Jumalat teenima ka väljaspool kirikuseinu ja nii võime selliseid väljasõite ja vabaõhu-jumalateenistusi kohata läbi terve suve.
Usuteadlaste suvekonverentski õpetajatele ja nende prouadele 2.–5. augustini peeti vabas looduses Viru rannas Kannukis. Osavõtjaid oli 40 ümber. Üldteema oli „Tormijooks Jumala riigile“. Iga päev oli piiblitund ja peeti üks ettekanne. Räägiti jumalariigist meie seas (Taul), jumalariigist meie sees (Vooremaa), jumalariigist haputainana (Lauri), murrangust maailmas Kristuse ilmumise läbi (Nuudi). Mängiti ka võrkpalli ja tennist.
Kodavere kirikukoor õpetaja Joh. Walteri kaastegevusel võttis ette tutvumise naaberkogudustega. Osaleti kontsert-jumalateenistustel, tutvuti kirikute, kiriklate ja kalmistutega Koerus, Järva-Peetris, Amblas, Maarja-Magdaleenas, Palamusel, Laiusel, Kursil, Järva-Jaanis ja Tapal.
Eelmise aasta eeskujul korraldas Kose koguduse juhatus 21.–22. augustil nõukogu liikmeile, õpetajale ja köstrile õppereisi Järva-, Viru- ja Tartumaa kogudustesse. Reisi siht oli õppida tundma kodumaad, selle kirikuid ja kalmistuid. Alustati Jänedalt ja lõpetati Järva-Madisega. Külastati 15 kirikut, sealhulgas ka Lohusuud, kus hooldajaõpetajana töötas tulevane peapiiskop E. Hark.

Noortetöö
Konsistoorium otsustas 1. juulist lõpetada „välkleerid“ ehk õigel ajal leeri mittetulnute lühileerid. Keelati ka „sõdurite leerid“, mis oma lühiajalisuse tõttu ei täitnud otstarvet. Konfirmeerimise normaalseks vanuseks loeti 16.–17. eluaasta.
Laste- ja noorsootöö oli kõne all pidevalt. Ida-Harju sellekohasel konverentsil 28.–29. augustil räägiti noortetöö raskustest, anti praktilisi näpunäiteid ja tutvustati uusi algatusi.
Hiidlased mõtisklesid kahel päeval Kärdlas kirikunoorte ja pühapäevakooli teemadel. Räägiti luteri usust ja lastetööst, noorsootöö ülesannetest kogudustes. Jumalateenistust 1. augustil Kärdla kirikus kaunistasid muusikaga Pühalepa koor pr Ensoni juhatusel, Hiiumaa kirikunoorte ühendkoor hr Kvarnströmi juhatusel ja Kärdla noorteühingu puhkpilliorkester hr Herbsti juhatusel.
Lääne-Harju kirikuõpetajad olid korralisel sinodil 8. augustil Raplas. Pikemalt võeti sõna noorsootööd ja sakramente puudutavatel teemadel. Peeti vajalikuks asutada iga koguduse juurde noortekoondis. Jumalateenistusel oli kirik rahvast täis. Hardunult kuulati Keila õpetaja Köögardali sisukat jutlust.

Laulupäevad
15. augustil oli Laiuse IX laulupäeva puhul kontsert-jumalateenistus, kus teenisid lisaks kohalikule õpetajale Järvele külalised praost A. Kapp ja Paigaline Sindist. Esinesid laulukoorid ja solistid. Kontsert-jumalateenistus oli ka 29. augustil koguduse aastapäeva puhul.
Väägvere muusikarahvas oli kontsert-jumalateenistusel Vara kirikus. Esinesid nais- ja segakoor ning puhkpilliorkester, solisti rollis oli Friida Virkhaus. Jutlustas M. Terasmaa.
Piirsalu rahvas korraldas 8. augustil vaimuliku laulupäeva oma kirikus. Huvi selle vastu oli suur. Esines Piirsalu-Risti koor hr Vinkeli juhatusel, soololauludega astus üles hr K. Selm. Kooriga liitus ka kogudus, lauldes lõpulauluna „Issand, minu süda“.

Kirikud korda
29. augustil pühitseti Põltsamaa kirik pärast suuremat remonti. „Ilus ja armas on nüüd kodukirik oma puhta lae, seinte ja pinkidega“, kirjutab üks põltsamaalane. Mõjuv oli Tobiase „Eks teie tea“ J. Põldra juhatusel esinenud kohaliku segakoori esituses, vägevalt kõlas Beethoveni „Kõik taevad laulvad“ kohalikult puhkpilliorkestrilt, mida juhatas V. Lemmik.
Maarja-Magdaleena kirik pühitseti uuesti pärast põhjalikku remonti 15. augustil. Ühtlasi tähistati uuendatud kiriku 50. aastapäeva. Kasutusel olid uued vaibad ja linikud. Pühakoda oli ehitud lillede, pärgade ja loorberitega. Laulis koor. Pärast oli koosviibimine õpetajamajas. Koguduse ajalugu ulatus tagasi 14. sajandisse, põhjalikult ehitati kirik ümber aastatel 1885–1887, kuna see oli jäänud kitsaks.

Töine aeg
Piiskop Rahamägi, kes pidulikul talitusel osales, rõõmustas, et meie kirikud muutuvad järjest nägusamaks. Siit sõitis ta edasi Kursi kirikusse, mis samuti uuesti avati pärast põhjalikku remonti. Ka järgmisel pühapäeval oli piiskop hõivatud – pärast lühikest peatust Kihnus viis meretee Ruhnu, kus vana kirik sai 300 ja uus 25 aastat vanaks. Ruhnlased kinkisid piiskopile hülgenaha ja 2 hõbesõlge. Ühel neist oli rist sõõris, sõõri olid aga graveeritud kõigi ligi 50 Ruhnu talu õuemärgid.
Ruhnult sõitis piiskop Saaremaale, kus pühitses 25. augustil pärast remonti Anseküla kiriku ning külastas Püha, Kaarma jt kogudusi. 28. augustil oli ta juba Tallinnas Peeteli ehitusplatsil korraldatud jumalateenistusel, 29. augustil aga Rakveres, kus Pauluse Vabaduse kiriku alusmüür oli valmis saanud ja ees seisis  nurgakivi pühitsemine. Päev enne seda leidis Rakveres aset surnuaiapüha, millest võtsid osa tuhanded inimesed. Jumalateenistus peeti tõrvikute valgel, haudadel põlesid küünlad ja kalmistu hiilgas tuledesäras.

Pidupäevad
Põnev päev oli 8. august türilastele – siinses kirikus laulatas õpetaja Speer Preisi printsi Ottomari, kes nüüd Stockhammari nime kandis, ja Särevere vallast Jändjalt pärit paruness Kitty Taube. Noorpaar sõitis kohe Saksamaale, kus prints juhtis ühte suurt autotehast.
Naabrite juures Kuressaare lossikirikus leidis 1. augustil aset katoliku jumalateenistus, kus teenis katoliku piiskop Eestis Ed. Profittlich. Kuigi Kuressaares oli vaid üksikuid katoliiklasi, oli osavõtt jumalateenistusest rohkearvuline.
Igal aastal 14.–15. augustil kogunes Kuremäele rohkesti õigeusklikke tähistama kloostri suurpüha – Kuremäe päeva. Kõige raskem oli see päev nunnadele: tuli osaleda jumalateenistustel ja ristikäikudel, laulda koorides, lüüa päev läbi kirikukelli. Seekord tähistati ka siin elava kloostri asutaja vürst Shahhovskoi abikaasa, veel täie tervise juures oleva Elisabeth Shahhovskoi 95. sünnipäeva.

Juubelid ja tähtpäevad
Narva Peetri kiriku peale õnnistati 1. augustil õpetaja Einar Kiviste. Talitusest oli tulnud osa saama 3000 inimest ja sellel osalesid piiskop ja värske õpetaja, samuti õpetajast isa. Muusikat tegi E. Kiviste enda asutatud Ast­ra laulukoor.
Õpetaja Hermann Hansson tähistas 8. juulil 50. sünnipäeva. Juubilar oli sündinud 26. juunil (vkj). Usuteadust õppis ta Tartus 1912–1916. Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetajaks ordineeriti 1917. aastal. Hiljem teenis ta Tallinna Jaanis, Peetelis ja Lääne-Nigulas. 1. märtsist 1931 oli reisijutlustaja.
Ka köstrite peres oli suur juubel – Kullamaa muusika­elu hing Heinrich Anniko sai 9. augustil 70. Köstriametiga oli ta alustanud 1897. aastal Lihulas, kust 1909. aastal siirdus edasi Kullamaale. Veebruaris tähistas ta oma 40aastast köstrijuubelit.
Anniko oli kaasa löönud kõikjal, kus oli käimas ülesehitav töö, olgu kirikus, riigikogus või koduses elus. Lugupidamise oli talle toonud kristlik meel ja leplik vaim. Juubilarile olid tulnud Jumala õnnistust soovima lähemad ja kaugemad ametivennad.
Ootamatult ilmus Kullamaale teenekat kirikumuusikut õnnitlema piiskop. Tulnud oli ka Kullamaa endine õpetaja, nüüd Wittenbergi lähedal töötav A. Brasche, kes pidas Kullamaa kirikus jumalateenistuse, mis tõmbas kokku enneolematu rahvahulga. Tutvuti veel poolelioleva elumajaga, kus teenekas kirikumuusik kavatses oma vanaduspäevad veeta.
27. juulil suri Saksamaal Hessen-Nassaus suhkruhaiguse tõttu 75aastasena Constantin Hör­schelmann, kes oli olnud meil lugupidamise võitnud kauaaegne Paldiski õpetaja.
Midagi põnevat polnud aga Palamuselt tulnud teates, et seal oli otse surnuaia kõrvale rajatud tantsuplats. Kui surnuaias meel kurvaks läheb, astu üle müüri ja lõhu krakovjakki tantsida. Tuju tõstmiseks pakuti sinna juurde ka õlut. Matuselised pidid nii mõnigi kord kuulma püha talituse ajal vandesõnu ja praalimist ning kui peielised palvesse tardusid, austati kadunukest lustaka lõõtspillilooga „Maali, Maali, sa ei tea“.
Mati Märtin