Palve

Vaid hetke kestab suvi ja kajab linnulaul,
vaid silmapilguks lõhna on lillel kaunimal.
Kõik eilne on kui uni, ei homset tunne ma.
Kui taevast Isa tunnen, võin ikka tänada. (KLPR 396)

Käes on suvi – päevad on pikad, päike soojendab –, see on valguse, soojuse ja rõõmu aeg, puhkamise aeg. Kuidas see meid muudab? Kas saadud energia paneb meid tegema häid asju ja olema paremad inimesed või muudab see meid hoopis laisaks ja lodevaks? Küllap leidub nii ühte kui teist, sest pole head ilma halvata, pole valgust ilma pimeduseta. Kristlastena on meil siiski selge tee ja siht, see on valguse tee, Jeesuse õpetatud sõnade järgimine. Palugem, et võiksime käia valguse teel ja olla valguse lapsed ka siis, kui meid ei ümbritse üürike Eestimaa suvi, vaid sombune sügis või pilkane talv.