Üleskutse kongressile tulekuks

Postimehe 13. (26.) mail 1917 ilmunud number oli eriline. Tervet esikülge kattis teade Villem Reimani surmast. Kolmandalt leheküljelt leiame aga üleskutse Eesti koguduste esindajatele tulla Tartusse kongressile.
Tänavu 26. ja 27. mail tähistame Tartus saja aasta möödumist esimesest Eesti kirikukongressist, mis vana kalendri järgi leidis aset 31. mail ja 1. juunil 1917.
Uusi tuuli kirikuellu oodati pikisilmi. 1911. aastal oli Venemaa siseministeeriumis valminud koguni uue kirikuseaduse eelnõu, kuid aruteludest Riigiduumas asi kaugemale ei jõudnud. Olukord muutus riigipöördega 1917. aasta veebruaris. Nüüd läks kõigil kiireks.
21. aprillil pidasid Tartus nõu saksa pastorid, 25. aprillil kogunesid Jaan Lattiku kutsel Viljandi kirikumõisas peamiselt Viljandi praostkonna vaimulikud. Mõlemal puhul otsiti vastust küsimusele, mis saab edasi. Viljandis otsustati moodustada toimkond täpsemate ettepanekute väljatöötamiseks. 3. ja 4. mail sai toimkond Tartus kokku ja valmistas ette kongressi, millest nüüd loeme vaba rahvakiriku ehk Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vanust.
Kes aga olid need inimesed, kes EELK loomise algatasid? Üleskutsele on alla kirjutanud kaksteist meest. (vt allpool.) Lisaks neile jäi mõni ka tulemata (Mihkel Jürmann, Peeter Põld ja Eduard Tennmann) ja tõenäoliselt oleks kaasatud ka Villem Reiman, kui see veel võimalik oleks olnud, ent kaksteist olid kohal.
Esimese asjana jääb silma tartlaste suur osakaal. Nii Tartu Pauluse kui Peetri kogudusest olid kummastki kohal kaks vaimulikku ning nõukogu esimees. Koos gümnaasiumi usuõpetaja Jaak Varikuga oli tartlasi toimkonnas üle poole. Põhja-Eestit esindasid vaid Jakob Kukk ja Aleksander Kapp, kusjuures esimene neist oli pärit Tartu kihelkonna Ilmatsalu vallast, teine Suure-Jaanist. Kolm neljandikku kokkutulnuist olid sündinud Tartu- ja Viljandimaal.
Lihtne oleks arvata, et toimkonna seesugune koosseis oli tingitud koosoleku asukohast. Kui vaadata Eesti kihelkondade kaardilt, kus teenisid 1917. aasta kevadel kogudusi eesti, kus saksa soost vaimulikud, jääb silma, et Tartu- ja Viljandimaa moodustaski selle piirkonna, kus eesti õpetajaga kogudused olid arvulises ülekaalus. Viljandil oli koguni eestlasest praost Mihkel Jürmann. Kõik teised praostid olid tookord veel baltisakslased.
Vaba rahvakiriku loomise juures oli tunda tugevat rahvuslikku motiivi, mis demokraatliku elukorralduse kaudu maarahvale suuremat sõnaõigust nõutas. Niisuguses kontekstis võib olla isegi üllatav, et toimkonnas osales ka üks baltisaksa pastor – Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Habicht.
Veel jääb silma, et üleskutsele allakirjutanute seas oli palju tulevasi autoriteetseid tegelasi: kaks piiskoppi (Kukk ja Kõpp), kaks kirikupea kohusetäitjat (Kapp ja Varik), kaks ülikooli rektorit (Kõpp ja Koppel), haridusminister (Lattik), Eesti Panga president (Aule) jne.
Ajastule iseloomulikult olid kõik asjaosalised esimese põlve haritlased, kui stuudiumit silmas pidada. Valdavalt olid nad talupidajate, köstrite ja kõrtsmike pojad. Eduard Aule oli lõpetanud Riia polütehnikumi, kõik teised Tartu ülikooli.
Ei ole vähetähtis seegi, et toimkonnas olid esindatud vaimulike erinevad põlvkonnad alates hiljaaegu ordineeritud Jaak Varikust kuni 77aastase Tartu Peetri koguduse õpetaja Wilhelm Eisenschmidtini välja. Jakob Hurda hea sõber Eisenschmidt oli nimelt esimene eestlasest vaimulik, kes Eestis ametisse astus (Cornelius Laaland teenis ju Peterburis). Pealegi oli ta nüüd üks vanemaid, kui mitte kõige vanem ametisolev vaimulik vastloodud Eesti rahvakirikus.
Tundub, et üleskutse läks korda oodatust paremini. Kongress oli planeeritud Treffneri gümnaasiumi ruumidesse, mis kokkutulnud rahvahulka ei suutnud ära mahutada ning juba esimese päeva pärastlõunal jätkus kongress Tartu reaalkoolis. Kumbki hoone ei ole tänaseni säilinud. Küll aga tohime nüüd kokku tulla Pauluse kirikusse, mille ehitus esimese kongressi ajal lõpusirgele lähenes ja mille nõukogu esimees Eduard Aule kongressist osavõtjate majutamist korraldas.
Kohtumiseni Tartus!
Kristjan Luhamets

Üleskutse Eesti koguduste asemikkudele
Uus aeg toob Ew.-Lutheri usu kiriku elusse põhjaliku pöörde. Tuleb sellega kui tõeasjaga rehkendada, et juba ligemas tulewikus kirik riigist lahutatakse. Nagu teada, teeb Ajutine Walitsus selleks eeltööd, et Asutaw Kogu riigi ja kiriku lahutamise jaatawalt ära otsustada wõiks.
Kuna kodumaal Ew.-Lutheri usu kirik ennast rahwuste järele korraldama saab ja iga rahwuse enese huwides on, et tema nõuded ja tarwidused tähelepanemist leiaksid, siis peawad Eesti kogudused kõige tõsidusega tööle asuma, et omalt-poolt oma kiriku korralduse kohta Ajutisele Walitsusele ettepanekuid teha, nagu Saksa ja Läti kogudused seda juba nõuks on wõtnud. Muidu otsustatakse küsimus, mis nii sügawasti meid puudutab, ilma meieta ära ja, nagu harilikult niisugustel kordadel, ilma et meie tõsiseid huwisid tähele pandaks. Eesti kogudused peawad ise oma kiriku korralduse eelnõu Ajutisele Walitsusele ette panema.
Teiselt poolt peab see eelnõu wastama meie kiriku elulistele huwidele. Eesti koguduste ees ei seisa mitte wäiksem ülesanne kui oma kiriku ümberloomine wabakirikuks. See ülesanne nõuab kogudustel ja igalt üksikult koguduse liikmelt kõige suuremat hoolt. Iga üksik kogudus ja iga üksik koguduse liige kannab edaspidi wastutust, et meie Ew.-Lutheri usu kirik wõiks kõikumata seista ja meile elusooneks olla.
Meie kiriku korralduse töö tuleb kohe liikuma panna, ja liikuma panna koguduste eneste osawõtmisel.
Selle tungiwa tarwiduse sunnil pöörawad allakirjutajad, kes 3. ja 4. skp. Tartus kiriku edaspidise korralduse üle nõu pidasid ja kawatsusi kokku seadsid, kõigi Eesti koguduste oma esitajad kongressiks kokku saadaksid, mis Tartus 31. mail ja 1. juunil ära peetaks ja kus meie kiriku korralduse eelnõu kindlaks tehtaks.
Asja suurus nõuab, et mitte ükski kogudus ilma esitamata ei jääks. Esitajateks oleksid igast kogudusest koguduse õpetaja ja 1-2 Eesti koguduse liiget, kellel kiriku- ja usu-elu wastu huwi ja osawõtmist on. Kongressi tarwidusest ja ajast tuleks 14., 21. ja 28. mail kirikust teada anda ja 28. mail tuleksid koguduse koosolekul pärast jumalateenistust, paigas, mis kohalikkude olude järele kõige sündsam on, esitajad ära walida.
Astugem kõik tööle.
Siia juure lisame pääjooned neist kawatsustest, mis Tartu nõupidamisel poolehoidmist leidsid, järelkaalumiseks ja täiendamiseks.
1. Eesti Ew.-Lutheri usu kirik on iseseisew iseennast walitsew asutus. Tema õpetuse aluseks on Wana ja Uue Testamendi prohwetite ja apostlite raamatud ja neid seletawad Usutunnistuse kirjad.
2. Kiriku korralduse aluseks on üksik kogudus. Koguduse walitsemise organideks on koguduse koosolek ja wolikogu.
a) Hääleõigus ja õigus walida ja walitud saada on kõigil leeritatud ja kodanliselt täisealistel koguduse liikmetel, kelle õigused kohtu poolt kitsendatud ei ole.
b) Õpetaja walimine käib koguduse koosoleku võimukonda.
c) Wolikogu liikmete arw on 10-30. Tema eestseisusel on täidesaatew wõim.
d) Õpetaja on eo ipso eestseisuse liige.
3. Eesti Ew.-Lutheri usu kogudused jagunewad 10 praostkonda (praeguste maakondade järele, kuna Tallinna linna kogudused ise praostkonnaks arwatakse). Praostkonna sinodi sünnitawad praostkonna õpetajad ja üksikute koguduste liikmed, kelle arw õpetajate arwuga ühesuurune on.
a) Praost walitakse 6 aasta pääle. Temale walitakse abi.
b) Praostkonna sinodi tegewuse piirkonda käib kirikliku elu järele walwamine ja maksude päälepanemine praostkonnas.
c) Praostkonna õpetajad tulewad wähemalt üks kord aastast õpetajate-konferentsiks kokku.
4. Kõik praostkonna sinodid astuwad kokku Maasinodiks.
a) Maasinod walib piiskopi (eluajaks) ja konsistoriumi liikmed.
b) Maasinodi wõimupiiri käib õpetuse järele walwamine, kiriku seaduste andmine, kiriku walitsemine, maksude äramääramine ja nooresoo usulise ja kõlblise arenemise eest hoolitsemine ja sellekohaste ettewõtete korraldamine.
d) Konsistoriumil on täidesaatew wõim.
e) Konsistoriumi esimees on piiskop.
f) Õpetuse ja liturgia asjus wõib Maasinod ainult siis otsusi teha, kui iga-aasta kokkutulew üleüldine õpetajate-koferents ¾ häälteenamusega sellekohase ettepaneku on teinud.
5. Eesti wabakirik kawatseb teiste Ew.-Lutheri usu wabakirikutega Weneriigis sünodalsesse ühendusesse astuda ja sellekohast ühist esituse-organi luua.
Tartus, mai-kuul 1917.
W. Eisenschmidt, Tartu I Peetri koguduse õpetaja.
A. Laur, Tartu II Peetri koguduse õpetaja.
Dr. H. Koppel, Tartu Peetri koguduse nõukogu esimees.
A. Habicht, Tartu Pauluse koguduse õpetaja.
L. Raudkepp, Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja.
Cand. E. Aule, Tartu Pauluse koguduse nõukogu esimees.
Õpet. J. Warik, Tartu Aleksandri gümnasiumi usuõpetaja.
A. Kapp, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja.
J. Kukk, Keila koguduse õpetaja.
J. Kõpp, Laiuse koguduse õpetaja.
J. Lattik, Wiljandi Pauluse koguduse õpetaja.
B. Steinberg, Pilistwere koguduse õpetaja.