Viiralt pani Piibli pildikeelde

Eduard Viiralti (Wiiralt) sünniaastapäeval, 20. märtsil avati Jüri raamatukogus näitus „Enne põrgut“, kus on eksponeeritud kunstniku piibliteemalised illustratsioonid Eduard Tennmanni usuõpetuse õpikutele.

Näituse idee autor on Rae kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru ja väljapanek jääb avatuks mai alguseni, siis liigub „Enne põrgut“ edasi teistesse Rae valla kultuurisõlmpunktidesse.
Tuleb nentida, et piiblitemaatika on jäänud laiema publiku jaoks Eduard Viiralti (1898–1954) mahukas loomingus suhteliselt tagaplaanile. Seetõttu avardab äsja avatud näitus paljude jaoks kuulsa kunstniku mõistmist ning toob esile vähetuntud tõiga, et enne „Põrgut“ jõudis graafik panna piltidesse Piibli.
Joonistused asuvad Eesti kirjandusmuuseumis ja Eesti kultuuriloolises arhiivis.
Külastajale selgitatakse, et pärast naasmist õppereisilt Dresdenisse pühendus Viiralt aastatel 1923–1925 Vana ja Uue Testamendi lugudele. Ta asus illustreerima Jüri koguduse toonase pastori, teoloogi ja filosoofi Eduard Tennmanni (1878–1936) usuõpetuse õpikuid. On teada, et töö sujumise huvides Viiralt isegi peatus Jüri pastoraadis Tennmanni juures.
Eduard Tennmanni usu­õpetuse lugemiku neli osa ilmusid kirjastuse Loodus välja­­­andel Tartus aastatel 1924–1925 ning leidsid aktiivset kasutust Eesti koolides usuõpetuse tundides. Võib oletada, et õpikute populaar­suse oluliseks aluseks olid väga ilmekad, tekstipõhised ning detailirohked illustratsioonid.
Viiralti loomingut uuriv kunstiteadlane Mai Levin rõhutab, et Eestis ei leidu õieti teist kunstnikku, kes oleks tegelnud Piibli teemadega nii palju, ainestik köitis graafikut jäägitult. Levin selgitab: „Tema varasemas loomingus on neil küllaltki silmapaistev koht. Need olid suurem osa tema Pallase diplomitööst aastal 1924.“
Jüri koguduse praegune õpetaja Tanel Ots toob välja, et Viiralt kujutas sel loomeperioodil teemasid, mis on rahvusvahelised ning mõistetavad üleilmselt. „Ka sõnadeta, sest neid on tuhandeid kordi illustreeritud sajandite jooksul,“ arvab pastor Ots, lisades, et Viiralt suutis oma töödes tagada mõistetavuse.
Kirikuõpetaja toob välja ka huvitava kokkusattumuse: „Kui Jüris tõlgiti esimene Piibel, hakkasid ka eestlasi samad lood mõjutama mis lääneeurooplasi ja ka Viiralti piibligravüürid on seotud Jüriga.“
Liina Raudvassar