Haljala kass osutus lõviks

Mullu leiti Haljala kiriku põranda restaureerimise käigus arheoloogilise väljakaevamise ajal pikihoone lõunaportaali lähedusest kassi meenutav kuju (fotol).

Kassi leidmine kirikust ei ole minu kogemuste põhjal tavapärane: kassid ei tule, vaid – nagu mainisin – ilmuvad kirikusse. Haljala kiriku põranda alt välja ilmunud loomakesel on kodukassile omane õrnutsev poos: selline, mida näeme kodustel lemmikutel, kui nad oma tagumise poole meie poole pööravad ja silitamist ootavad. Looma saba on suunatud tagumiste jalgade vahelt kõverdunult üles selja kohale.
Haljala leid võib olla pärit reformatsiooniajast, ent hilisemad uuringud täpsustavad loomakese vanuse. Et lõpuni aus olla, tuleb tunnistada, et pärast kiisukese õrna puhastamist tolmust ja mullast selgus, et tegu ei ole kodukassi kujutisega, vaid ilmselt lõviga, kes kuulub kaslaste sugukonda. Nimelt avastati, et leitud olendi sabaotsas on kujutatud lõvidele omast väikest tutti.
Pronksist kujuke on umbes kaks sentimeetrit pikk ja selle tagaküljel on kinnitus. Mille külge pronkslõvi omal ajal kinnitatud oli, pole teada. Ka puuduvad leiul heraldilised tunnused, näiteks kroon, mistõttu ei saa seda vapiga seostada.
Leid on hoiul ja ootab konserveerimist. Kui see on tehtud, teavitame head lugejat tulemustest.
Margit Nirgi