Eestlased Salos hoiavad kokku

Mõni kaasmaalane läks jõuluks koju Eestimaale, teine on aga tööga seotud ja pidi jõulud veetma Eestist eemal. On hulk eestlasi, kellel on pere ja sugulased Soomes ning võimalust mööda ollakse jõulude ajal koos siinpool lahte.

Salo linn on 2009. aastal üheksa valla liitmisel saanud Soome suurimaks liitvaldade haldusüksuseks. Salo suurvald asub Päris-Soome maakonnas, kus 2016. aasta 31. oktoobri seisuga oli 53 645 elanikku. 2015. aasta andmete põhjal elab Salos 749 eestlast. Lisaks viibib Salos lühiajaliselt ega ole ennast arvele võtnud 200–300 eestlast.

Eestikeelse kogudusetöö algus Salos
Salo eestlasi võib enamasti kohata juhuslikult kaupluses, kui kõrv tabab tuttava emakeele. Kes need inimesed on, ma ei tea. Eks igaüks toimetab omi asju ja liigub oma piirides. Väikesed eestlaste sotsiaalsed võrgustikud on kujunenud Perniös ja Kiskos ning Salo linnas.
Salos on eesti ring kogunenud regulaarselt alates 2012. aastast. Eesti ringi idee on alguse saanud Helsingist Alppila kirikust, kus omal ajal pastor Tuuli Raamat aktiivselt tegutses ja vabatahtlikke välja õpetas ning käivitas erinevaid ringe eestluse ja identiteedi säilitamiseks kogudusetöö kaudu.
Olen Salo luteri koguduse pastori Timo Viitaneniga tuttav aastast 2012, kui kolisin pealinna lähistelt Päris-Soome maakonda. Timo töötab sisserändajate pastorina. Looja on pannud selle noore mehe südameasjaks muu hulgas ka soome-ugri keeled, mida ta on õppinud Turu ülikoolis. Timo teenib vabalt neljas keeles: soome, eesti, vene ja inglise.
Kui asusime koos ette valmistama esimest eestikeelset missat Salos, ei olnud Timo ja Tuuli teineteisega veel silmast silma kohtunud. Timo palus mul oma esimese eestikeelse jutluse üle vaadata ja kirjavead parandada. See oli mulle suur väljakutse, sest ma pole oma emakeele õigekirja oskuses enam päris kindel.

Eestlased koos jõululauas
Salos peetakse alates 2012. aastast kaks korda aastas eestikeelset armulauaga missat. Neli aastat on olnud koos Timoga teenimas Helsingist Tuuli ja imelise lauluhäälega õnnistatud kantor Dagmar Õunap. Sellel aastal toimus eestikeelne missa 5. detsembril ning ainult kohalike töötajatega, sest Tuuli Raamat on asunud elama Eestisse.
Timo eesti keel on nende aastatega täiustunud, nii et ta suudab vabalt väljendada oma mõtteid. Issand on kinkinud Timole ka suurepärase lauluhääle. Salo koguduses on kasutusel Eesti kiriku laulu- ja palveraamat. Eestikeelsetel teenistustel on osalenud 10–15 inimest. Neist osa on olnud Soome-Eesti Salo Seltsi soomekeelsed liikmed, kes armastavad Eestit ning meie keele ja kultuuri õpppimine on nende jaoks olnud aastatepikkune mõnus harrastus ja traditsioon.
Soome-Eesti Salo Seltsi üks asutajaliikmetest on varsti juba 40 aastat Soomes elanud Taimi Mäntylä, kes on ka aktiivne Salo eesti ringis. Taimi on hariduselt õpetaja. Ta on koostöös teistega välja andnud ka eesti keele õpiku soomlaste jaoks. Taimi sõnul on temalt ilmunud kuus raamatut. Viimane neist on „Arjen sankareita“ (Argipäeva sangarid), kus ta jutustab oma lapsepõlvest ja vanematest aastatel 1939–1944 Eestis. Taimi isa Karl Järverand töötas aastaid Viimsi baptistikoguduse pastorina.
Kaugeim külaline Salo viimasel eestikeelsel teenistusel oli 80aastane Saima Suomalainen, kes tuli Haapsalust Salosse osa saama ühisest armulauast ning osadusest Salo eestlastega. Teenistuse lõppedes istusime koos ümber päris ehtsa eestipärase jõululaua, kust ei puudunud ka verivorstid ja hapukapsas.

Ülesanne on olemas olla
Salo eesti ringis on käinud 5–7 inimest, aga oleme Timoga ka päris kahekesi olnud. Pole vahet, kui palju inimesi kokku tuleb, sest ka üks inimene väärib sama, mida suur grupp kokku. Inimesed on erinevad. Meie ju ei tea, milliseid pildikesi kellegi peas tekib, kui kuuldakse koguduses toimivast eesti ringist. Issand teab. Meie ülesanne on olla olemas. Kuniks Jumal annab.
Salo koguduse aktiivse liikme Triinu Heinoneni eestvedamisel on ka Perniös korraldatud neljandat aastat järjest eestlastele jõulupidu. Oleme saanud kasutada ruume Perniö pastoraadis. Eestipärase jõululaua katsid pered ühiselt. Perniös elas varem ligikaudu 50 eestlast. Viimaste aastate jooksul on mõned pered ära kolinud. Sel aastal tehti Soome iseseisvuspäeval pastoraadis ühiselt piparkooke, kohal oli seitse eesti ema ning 12 last. Triinu lapsed on aktiivsed koguduse skaudiringis.
Triinu suurimaks sooviks oli jõululaupäeval öömissal kirikus esitada „Püha ööd“ soome keeles. Kui pisarad esituse ajal voolama hakkasid, tulid need südamest ja olid ehedad. Kõik, mis on ehe, on Jumala poolt sallitud …
Mina olin seekord Jeesuse sündimise pühal vahelduvalt oma Soome-kodus Teijol ning tööl Salos. Teenin kriisi- ja vastuvõtukodus olevaid lapsi ning noori. Tõsi, enamik neist läheb küll jõuludeks koju. Need, kellel pole kodu või kelle kodused tingimused ei võimalda lapsi vastu võtta, jäävad meie juurde kriisikoju.
Eestist tuli mu vanem poeg pühadeks Soome. Salos on ikka jõulude ajal hulganisti jumalateenistusi, ka ööteenistusi. Turu ortodoksi kiriku jumalateenistustel Salo tsässonas teenis isa Mikko Ylinen, kes on sageli käinud ka Saaremaal koos isa Roman Tõnissoniga teenimas. Kui teenib isa Mikko, jagab ta armulaua sakramenti eesti keeles.
Anneli Tamme,
Salo piirkonna eestlane