Kedagi ega midagi ei unustata

Eerikvere küla rahvas kogunes Palamuse kirikusse ja hiljem Mäepealse talu juurde, et mälestada 75 aastat tagasi toimunud veretöö ohvreid.

Umbes poolsada inimest kogunes 30. juulil Palamuse kirikusse palvusele, et mälestada 30. juulil 1941 tapetud kuut külaelanikku ja meenutada kaunist suvepäeva, mis külaelanike mällu jäi kui õudusunenägu. Taganevatest vägedest maha jäänud Punaarmee, NKVD väekoondise ja Läti hävituspataljoni sõdurid, kes üritasid omade juurde jõuda, otsustasid Stalini üleskutset järgides kasutada põlenud maa taktikat. Nii süüdati Eerikveres viis talu ja tapeti kuus külaelanikku.
Palamuse koguduse hooldajaõpetaja Urmas Oras palus palvusel pühakoja seinte vahel rahu neile, kes juba ammu on suundunud taevariiki. Aga palus ka elavaid hoiduda kibestumast, hoida meie maast ja rahvast eemal taolised jõledused, nagu need sündisid 75 aasta eest.
See oli kaks aastat tagasi, kui Palamuse muuseumi direktor, koguduse juhatuse esimees Arne Tegelmann ja MTÜ Jõgevamaa Represseeritud liige Ants Aluoja hakkasid mõtlema mälestuskivi püstitamisele ja tänu kultuurkapitali ning inimeste toetusele sai asi teoks. Ajaloolise Reinu, praegu Mäepealse talu maale maantee lähedale paigaldati kivi, mille avamisel ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev: «Meie saame vaid mäletada ja mitte unustada.»
Paljudel peredel on tulnud üle elada sarnaseid kuritegusid. Oma pere kurba lugu meenutasid Palamuse vallavanem Rait Persidski, muusik Indrek Kalda, aga ennekõike Kruusa talu peremees Ilmar Schasmin, kelle kasuema Herta Schas­min tapeti täägilöögiga tol õuduseks saanud suvepäeval. Ülevaate Eerikveres toimunust kandis ette kodu-uurija Linda Põder, kes ütleb, et kokku oli tapetuid üheksa, nende seas Puurmanist kaasa võetud noor õpetaja. Linda Põder isegi mäletab toimunut, sest oli sel ajal 4. klassi õpilane.
Neid, kes sündmust ise läbi elasid, oli kohaletulnute seas teisigi. Ja kui ürituse lõpetas kogu päeva muusikaliselt ilmestanud Indrek Kalda ja Paul-Kristjan Kalda ette kantuna «Meil aiaäärne tänavas», helkis nii mõnegi silmas pisar.
Rita Puidet