Eestlaste pidupäevad

20.–21. veebruarini tähistati Neevalinnas piduliku jumalateenistuse ning mitme hea kontserdiga kahte suurt sündmust: Eesti Vabariigi 98. aastapäeva ja Peterburi Jaani kiriku taaspühitsemise 5. aastapäeva.

Meenutades viie aasta tagust külma ilma, mil termomeetrinäit 30 külmapügalani langes, kiirustan mööda Dekabristide tänavat, nüüd sulalumesopas jalale kohta otsides. Möödudes kuulsast Maria teatrist ning Peterburi konservatooriumist, jõuan mälusse sööbinud vaatepildini: toimeka liiklusega tänava ääres kõrgub telliskivikuues näokas pühakoda. Meie oma, mõtlen heldinult.

Eestluse kants – siis ja nüüd
Eestluse kantsiks ning luterlikuks pidemeks siin Venemaa kultuuripealinnas on Jaani kirik oma loomisest saadik olnud 155 aastat. Välja arvatud nõukogude periood. Just siit sai 1917. aastal alguse 40 000 eestlase rongkäik, kes sinimustvalgete lippude lehvides nõudis Eestile autonoomiat. Just siin on rahvuskaaslastele emakeelset jumalasõna jaganud meie legendaarsed pastorid Jakob Hurt ja Villem Reiman ning kirikupingis istunud eesti suurkujudest maalikunstnik Johann Köler, keelemees Ferdinand Johann Wiedemann, kujur Amandus Adamson, helilooja Rudolf Tobias, kindral Johan Laidoner ja teised.
See tuleb laviinina meelde, kui Jaani kiriku trepist, mille astmetel päeva pidulikkuse rõhutamiseks küünlad süüdatud, aastapäevale pühendatud kontserdile ruttan. Kiriku renoveerimise käigus alates 2008. a muudeti hoone algset struktuuri, mis aga ei paista silma kiriku välisilmes. Vajalike abiruumide loomiseks tõsteti kirikusaal teisele korrusele. Sellega loodi mugavad võimalused siin peale jumalateenistuse korraldada ka kontserte. Majutust pakutakse külalistubades.

Õnnestunud sümbioos
Viis aastat on toiminud skeem: kirik kuulub kogudusele, aga hoonet haldab Eesti Kontsert. Igal pühapäeval toimub jumalateenistus. Kaks korda kuus viib selle läbi vaimulik Eestist, ülejäänud ajal teenib alates 2013. aastast kohapeal elav misjonär Hannu Keskinen. Tema abikaasa Liliann juhib pühapäevakooli. Tunnid on kakskeelsed ja toimuvad teenistuse ajal, selgitab Liliann. Armulaua ajaks tullakse kirikusaali ja lapsed õnnistatakse altari ees.
Möödunud aastal korraldati Jaanis 143 kontserti ca 20 000 kuulajale. Hea akustika poolest hinnatud saalis on salvestatud mitu heliplaati. Viie aastaga on Jaani kiriku omaks võtnud Peterburi hea muusikamaitsega publik. Seda räägib Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten pärast kontserti, kus kõlas Villu Veski ja Tiit Kalluste duett saksofoni ja akordioniga.
Küsimusele, kuivõrd dikteerib pühitsetud ruum repertuaari valikut, vastab Leiten Eesti Kirikule: «Ma pole tajunud survet ega saa nimetada, et luteri kirik teeks palju ettekirjutusi. Meie valem näitab, et kirikut saab peale jumalateenistuse kasutada ka muuks, kusjuures üks ei sega teist.»
Muusikalise osa lõppedes lükatakse pingid selleks loodud mehhanismi abil operatiivselt kokku ning kirikusaalist saab ühe hetkega õhtu jätkuks hubane seltskondlik ruum.

Kaks trikoloori
Seda pühapäeva on kogudus kaua oodanud. Võib öelda, et viis aastat. Kirikukatted on alanud paastuajale kohaselt violetsed, altariruumis on kõrvu Eesti ja Vene trikoloor. Kui protsessioon esmakordselt Peterburi Jaanit külastava peapiiskopi Urmas Viilmaga ja EELK diasporaatööd koordineeriva piiskopi Tiit Salumäega altarisse jõuab, alustatakse Eesti hümni.
Kohaliku eesti seltsi ja koguduse ühiskoor, mille kunstiline juht on Anton Tšernjaev ja dirigent Anastasia Tšernjaeva, laulab Lydia Koidula «Mu isamaa on minu arm» viisistust. Järgneva «Hoia, Jumal, Eestit» ajal tõusevad kirikulised spontaanseks ühislauluks.
Jutluses võrdleb peapiiskop Viilma Eesti Vabariiki Peterburi Jaani kirikuga – mõlemad tõusid tuhast. Tänu Jumala armule. Tänu pühendunute palvetele ja tegudele. Piiteri Jaanist kõneldes nimetab kirikupea kahte eesmärki, mis tuleb hoida tasakaalus: luua väljund eesti kultuurile ja luua tingimused diasporaatööks eesti koguduses. See on võtmeküsimus, rõhutab peapiiskop.
Liina Raudvassar

Peterburi Jaani kirik
27.11.1860 pühitseti
1930 võõrandati koguduselt
1995 registreeriti EELK Peterburi Jaani kogudus
1997 anti kogudusele tasuta tähtajatuks kasutamiseks
1999 loodi Jaani Kiriku Fond; kogudus Ingeri kiriku alluvusse
2008 algasid ehitustööd kiriku taastamiseks
20.02.2011 taaspühitseti kiriku-kontserdisaalina
2015 koos hoonealuse maaga koguduse omandisse
Teenistused igal pühapäeval
2015 toimus 143 kontserti