Maarjamaa juubeliaasta lõpetas tänupalvus

Küünlamaarjapäeva eelõhtul, 1. veebruaril oli Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad» lõpetamise tänupalvus.

Teenisid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja õpetaja Arho Tuhkru. Muusikaga teenisid Kaarli koguduse kontsertkoor, Püha Vaimu koguduse kammerkoor, segakoor KOSK ja toomkooli lastekoor, solist oli Irene Kabonen. Dirigeerisid Kaja Post, Tuuliki Jürjo, Piret Aidulo ja Riho Ridbeck, orelil Kadri Ploompuu, Tuuliki Jürjo, Maris Lend ja Piret Aidulo, klaveril Mari Kalling. Kõlasid Maarjale pühendatud koorilaulud ja orelipalad.
Teema-aastast «Kaheksa sajandit Maarjamaad» tegi kokkuvõtte koostöökogu juht piiskop Tiit Salumäe, kes ütles, et juubelisündmuste koostöökogu juhtimine oli temale väga meeldiv töö ja koostöökogu nimi õigustas end igati.
Kogusse kuulusid nii kirikute, kiriklike organisatsioonide ja koolide esindajad kui ka mitmete ministeeriumide ja ametite esindajad, samuti paljud seltsid ja ühendused, mitmed maakondlikud organisatsioonid. Tänu kõigile osalistele! Eriline tänu toetajatele Tallinna linnavalitsusele, Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalile ja Hasartmängumaksu Nõukogule.

21 suurprojekti
Salumäe märkis, et aasta tähtsündmus oli kirikupäev ja vaimulik laulupidu «Maarjamaa – Isa maa». Väga õnnestunud oli konverents «Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse». Aasta oli väga rikas muusikaliselt, toimus hulgaliselt kontserte, festivale, anti välja Maarjalaulude noot ja toimus selle esitluskontsert. Aasta avati Margo Kõlari «Maarjamaa vespri» esmaettekandega Pirita kloostris, mida korrati aasta hiljem Kaarli kirikus.
6. augustil toimus Tallinna katoliku kirikus Maarjamaa taaspühitsemine. Juubeliaastasse jäid veel näitused, palverännakud, ilmus mitmeid huvitavaid trükiseid, teema-aastast räägiti nii raadios kui televisioonis. Juubeliaastal sai teoks kokku 21 suuremahulist projekti, kuid kogu toimunut siin üles lugeda ei saa, nimekiri on väga pikk. Piiskop Salumäe ütles, et ees ootavad uued juubelid: reformatsiooni 500. aastapäev, Eesti vabariik 100 ja EELK 100.

Riik tuleb appi
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on Maarjamaa aasta olnud ühiskonnas nähtav ja kõik osalised on tänu väärt. Minister kinnitas, et uute juubelite ettevalmistamisest ei jää kõrvale ka Eesti riik. Isa Vello Salo märkis oma sõnavõtus, et peame hakkama vaatama tulevikku, kui Maarjamaa 900. aastat käib. Ta tuletas meelde, et aasta 2039 on eestikeelse Piibli suur juubel, on aeg hakata sellegi tähtpäevaga tegelema.
EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder meenutas, kuidas esimest korda sai Maarjamaa tähtpäevast räägitud 2012. aastal piiskoplikus nõukogus. Nüüd võib rõõmuga öelda, et teema-aasta on oma eesmärgi täitnud.
Peapiiskop Urmas Viilma tänas kõiki osalisi. Ta ütles, et neitsi Maarja aitab meil leida teed Kristuse juurde ja juhtis meid tema poole ka sel aastal. Maarjamaa juubeliaasta juhtmõte oli neitsi Maarja lause Jeesuse kohta: «Tehke, mis Tema ütleb».
Tiiu Pikkur