Pühaderikas oktoobrikuu 1935

Selle kuu tähtsaim sündmus oli kindlasti kirikukogu kokkuastumine, millega ühtlasi tähistati Tallinna toomkiriku 700. aastapäeva.

Kutsutud oli 37 õpetajat, 7 köstrit ja 31 koguduste esindajat. 30. oktoobril leidis toomkirikus aset pidulik jumalateenistus, kus kõne pidas piiskop Rahamägi ja jutlustas praost emer. K. Thomson, kaasa teenisid õpetajad Uhke, Kuusik ja Steinberg. Esines Tallinna Pauluse ja toomkiriku ühendkoor Arnold Biltse juhatusel, solistina astus üles prl Stein.
Usupuhastuspüha jumalateenistus toomkirikus 31. oktoobril oli ühtlasi kirikukogu avajumalateenistus. Jutlustas praost Lauri. Selle käigus õnnistas piiskop ametisse praostid. Siingi esines ühendkoor ja kirik oli rahvast tungil täis.
Kirikukogu tuli kokku tütarlaste kommertsgümnaasiumis. Kohal oli ka valitsuse liikmeid eesotsas riigivanem K. Pätsiga, kes oma kõnes toonitas, et «kes kirikut lõhub, see kisub maha riigi aluseid». Valitses üksmeel. Otsustati jagada Eesti kolmeks vikaarkonnaks, kusjuures Tallinna, rootsi, saksa, ülikooli ja toomkogudus jäid piiskopi otsealluvusse. Kinnitati vikaarid: assessor A. Sommer (Põhja), assessor praost J. O. Lauri (Lõuna) ja assessor praost F. Jürgenson (Lääne).
1. novembri õhtul oli Tallinna Jaanis pidulik jumalateenistus kirikukogu liikmetele, millele järgnes ühine õhtusöök.

Hõimupüha
20. oktoobril tähistati Eesti-Ingeri hõimupüha, mille korraldasid Narva soome koguduse noored, kes innuga täitsid oma osa nii kõnes, luules kui ka laulus. Kallivere kirik oli täis ingeri koguduse liikmeid ja nende külalisi. Jutlustas õpetaja Korpijaako. Liigutav oli kuulda Eesti-Ingeri noorte koori eesti, soome ja liivikeelset laulu köster Hyrri juhatusel. Unustamatu elamuse pakkus liivikeelne «Oh Issand, kui ma matkamees». Pidustused jätkusid Kallivere koolimajas. Õhtul oli jumalateenistus Narva soome Mihkli kirikus, kus laulis Narva vennastekoguduse koor.
Sügistalvine kontserdihooaeg oli käimas ja suuremate ettevõtmiste aeg kätte jõudnud. Tallinna Meestelaulu Selts tahtis ühe esimese ettevõtmisena Tartusse viia Johan Tamvergi oratooriumi «Taavet ja Koljat», kuid Pauluse kogudus millegipärast keeldus selleks oma kirikut lubamast. Loodeti, et ehk õnnestub teos ette kanda saksa kirikus. Samas oli energiliselt tegutsemas Tartu Peetri koguduse I pihtkonna meeskoor, kes oli hooaja algul rohkesti uusi lauljaid juurde saanud ja paisunud 60-liikmeliseks. Juba oli organiseeritud väljasõidud Rasinale ja Mehikoormasse, kus korraldati kontsert-jumalateenistused.
Uudiseid tuli ka Valgast. Seoses Valga kogudustele organisti valimisega kutsus sealne meestelaulu selts koorijuhiks uue organisti Leo Tautsi, millest loodeti ka koori suuremat osalemist kirikumuusika edendamisel.

Lõikustänupüha
Eesti Misjoni Selts pidas 20.–21. oktoobril 16. aastapäeva. Pidulik jumalateenistus oli 20. oktoobril Tallinna Jaani kirikus. Tartu linnamisjon korraldas 21.–27. oktoobrini ristimisnädala, mille vältel peeti palvekoosolekuid ja jumalateenistusi ning külastati peresid, kus teati olevat ristimata lapsi. Nii saigi palju lapsi ristitud, «kuigi leidus ka kiviseid südameid».
Tallinna Kaarli kogudus tähistas lõikustänupüha 18. oktoobril, mil Vaestehoolekande Seltsi eestvõttel korraldati kontsert-jumalateenistus. Jutluse pidas mag. theol. P. Koppel. Esinesid Harju prefektuuri meeskoor hr Roosimaa juhatusel ja Kaarli Oratooriumikoor Alfred Karafini (Karindi) juhatusel, kes ka orelil esines, ning laulja pr Krabi-Kikerpuu.
Kuid Kaarli kirikus juhtus sel kuul muudki huvitavat. 6. oktoobri jumalateenistus oli pühendatud Kaarli eragümnaasiumi 17. aastapäevale. Teenisid õpetajad L. Raudkepp, A. Sommer ja K. Steinberg, laulis õpilaskoor Ida Kahu juhatusel. Kaarli gümnaasiumi õpilaste arv oli viimase aastaga tõusnud 310-lt 410-le. 12 lennuga oli ellu saadetud 408 õpilast.
Piiskop Rahamägi seadis 6. oktoobril ametisse Pärnu-Jakobi õpetaja Ph. Tammanni, kellest sai teine eesti soost õpetaja Pärnu-Jakobis. Kohalik rahvas oli sündmusest rohkel arvul osa võtmas. Tulijaid tervitas kiriku tornis mängiv pasunakoor. Jumalateenistusel teenisid peale pasunakoori kaasa Jakobi Haridusseltsi ja Enge segakoorid. Lõpuks kõlas pasunakoorilt vägevalt «Oh võta mind, mu Jumal».
Samal päeval oli tähtis sündmus ka Harju-Jaanis – kiriku juures avati vabadussõjas langenute mälestussammas. Päev algas piduliku jumalateenistusega kirikus, mis ei suutnud kõiki osavõtjaid ära mahutada. Külalisena jutlustas praost J. Aunver, esinesid koor ja viiulisolist.

Kirikupühad
Milliseid organisatsioone tolle aja Eestis kõik ei leidunud! 26. oktoobril korraldas ülikooli kirikus kontsert-jumalateenistuse Tartu Tütarlaste Kaitse Selts. Jutlustas dr Jaak Taul, laulsid Rudolf Jõks ja prl Salme Kanni naiskoor, orelipuldis istus pr Helene Lambert.
Tartu Peetris algas 27. oktoobril noorsoo äratusnädal jumalateenistusega teemal «Jeesus teeb meid õndsaks». Kombekohaselt olid äratusnädala jutlustajateks kutsutud külalised: õpetajad Reitag Torist, Gnadenteich Tapalt, Kiviste Tallinna Kaarlist jt.
Tartu Peetri 1. pihtkonna meeskoor L. Virkhausi juhatusel esines 27. oktoobril kontsert-jumalateenistusel Põltsamaa kirikus. Laulud pääsesid mõjule, iseäranis Glucki «Palve». Meeldiv oli ka Händeli aaria «Ma tean, et mu päästja oled» hr Undritsi esituses ning viiulisoolod.
Rõngus oli usupuhastuspühal kontsert-jumalateenistus. Esinesid Rõngu kirikukoor, lauljatar Alice Kopli-Wiegand ja organist E. Kiris.
Kirikupühi tähistasid suurejooneliselt ka väiksemad Tallinna praostkonna kogudused. Nii oli lõikustänupühal 13. oktoobril suurem kontsert-jumalateenistus Randvere kirikus. Rohkel arvul kokku tulnud palvelistele jutlustas külalisena H. Pöhl Vormsist, kes oskas anda lohutust ajal, kui vili põldudel oli vihmast üle ujutatud ja torm merel võrkusid lõhkus.
Jutlus oli läbi põimitud rohkest muusikast. Esinesid konservatooriumi keelpillikvartett, Raadio Ringhäälingu orkestrant tšellist Karl Lamp, lauljad W. Koppel (sopran) ja Tiit Kuusik (bariton) ning segakoori topeltkvartett Johannes Hiobi juhatusel.
Koerus peeti lõikustänupüha 20. oktoobril, milles sajusele ilmale vaatamata osales suur rahvahulk. Esines kirikukoor ja tšellistina köster H. Kõrvits.
Põltsamaal õnnistati sel päeval pasunakoori ja organist Meta Tari kaastegevusel ametisse koguduse nõukogu. Jumalateenistusel püüti saavutada sõna ja muusika kooskõla, et nad moodustaksid terviku. Pealaulu eelmänguna kõlas «Torm merel», millele järgnes koguduselt «Eks mu kohus tänu teha», jutluse teema oli aga «Jeesus vaigistab tormi».

Köstri ametist
13. oktoobril oli mitu juubelit köstrite peres. Narva Aleksandri köstril Anton Luckil sai täis 50 aastat köstri ametis. Sama kaua oli ta juhatanud ka kirikukoori. Sündinud oli Anton Luck 18. jaanuaril 1864. Algkooliõpetaja kutse sai ta 1885. aastal ja sama aasta 13. oktoobril valiti ka Narva Aleksandri kiriku köstriks. Lisaks usaldati talle ka samal aastal asutatud Aleksandri kirikukooli juhatamine. Selles ametis oli ta kuni koolimaja mahapõlemiseni vabadussõja ajal.
Teenekat köstrit austati piduliku jumalateenistusega, millele järgnes koosviibimine kogudusemajas. Tema juures kehtis Issanda sõna «Kuni teie vanaks saate, olen mina seesama, ja kuni teie halliks lähete, tahan ma teid kanda».
Ka Käina köstrit-organisti Juhan Sakkeust austati 13. oktoobril. Temalgi sai täis 50 aastat köstriametis. Sündinud oli ta 16. juunil (ukj) 1856 Käinas. Kaarma seminari lõpetas 1876. aastal. Käina kooliõpetajana töötas kuni 1932. aastani. Köster Johannes Tobiase (Rudolf Tobiase isa) järeltulijaks sai ta 1885. aastal. Juhan Sakkeuse töö oli õnnistuseks kogu Hiiumaale. Andeka orelimeistrina oli ta hoidnud töökorras Käina, Reigi, Kõpu jt Hiiumaa orelid. Vanameister oli siiani hea tervise juures.
20. oktoobril tähistas oma 20aastast ametijuubelit Laatre köster Peeter Treufeldt. Viimased 15 aastat olid ta töötanud Laatres. Sel puhul korraldatud jumalateenistus oli üles ehitatud Jumala sõnale «Kõik on teie päralt, aga teie olete Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt». Pidulikul talitusel esinesid Tsirgulinna segakoor ja külalisena köster Karl Tuvike (bariton). Peeter Treufeldt oli võrsunud sama koguduse usklikust perest, kus isa oli tuntud palvetundide pidaja.
Voldemar Neumann kinnitati Rapla koguduse Järvakandi kabeli köstriks alates 24. oktoobrist.
Köstritest veel nii palju, et konsistoorium kinnitas uued köstrieksami nõuded. Usuteaduse alal pöörati suurt tähelepanu Vanale Testamendile, nõuti üldise ja kodumaa kirikuloo, sümboolika ja kateheetika tundmist. Muidugi tuli osata laulda, koori juhatada, orelit mängida, seada koorilaulu puhkpilliorkestrile ja vajaduse korral hooldada ka orelit.
Halb sõnum tuli aga Räpinast. Sealne luteri kiriku köster Jaan Küüts oli kolme aasta jooksul omastanud 550 kr kirikumakse, jättes need raamatusse sisse kandmata.
Mati Märtin