Igapäevane leib

Lõikustänupüha on päev, mil aastasadu on vaadatud tänuga saagile, mida on põllult koristatud. Sellest sõltus inimeste elu, sest ikalduse korral võis ees oodata nälg ja puudus. Meie ajal pole enam nii selget sõltuvust saagist, sest kui ühes riigis on ikaldus, tuuakse toiduained mujalt sisse. Nii kipub kergesti ununema ka lõikustänupüha sisu.
Ometi on oluline, et õpiksime tänuga vaatama sellele, mida Jumal on meile andnud. Võime tema ette tulla tänuga selle eest, et meil on igapäevast leiba, tööd ja raha, mille eest süüa osta. Vahel tundub, et see, mida omame, on meie oma töö vili. Teisalt saame seda tööd teha vaid siis, kui Jumal annab meile tervist ja jõudu ning juhib olukordi meile paremas suunas. Võime olla Jumalale tänulikud selle eest, et meil pole sõda ja rahutusi, mis viivad inimesed vaesusesse, nii nagu mitmel pool mujal maailmas.
Kõik, mis meil on, tuleb Jumalalt ja meie saame olla selle eest vaid tänulikud. Tänulikkuse juurde kuulub ka inimese valmidus anda enda omast neile, kel pole läinud nii hästi kui meil. Meie ümber nii Eestis kui mujal maailmas on palju neid, kelle olukord on tunduvalt raskem kui meil. Kas oleme valmis neid toetama ja aitama? Jumal annab meile ja meie võime seda edasi anda teistele. Omakasupüüdmatu teiste abistamine on kõige suurem tänu.
Kaido Soom