Inimarengu aruanne tõstab Eesti 40. kohale
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 28. märts 2007 Nr 13 /
Ühiskondliku Leppe Sihtasutus esitles veebruaris toimunud konverentsil Eesti inimarengu aruannet 2006. Aruanne juhib tähelepanu sellele, et Eesti kiire majandusareng on ühiskonnas kaasa toonud kasvava ebavõrdsuse, liiga vähe on pööratud tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile.
Huvi inimarengu aruande vastu on olnud oodatust tunduvalt suurem ning eestikeelse aruande esimene trükk on juba otsas. Märtsi algusest on võimalik osta aruande teist trükki Ühiskondliku Leppe Sihtasutusest ning jaekaubandusvõrgust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile, keda huvitab Eesti tänane seis, meie ühiskonna käekäik.
Tõus edetabelis
Inimarengu aruanne keskendub Eesti kohale erinevates rahvusvahelistes edetabelites ning meie ühiskonna enesepeegeldusele ja maailmavaatelistele hoiakutele. Aruandes käsitletakse küsimusi: kuhu on Eesti jõudnud 15 iseseisvusaastaga; kuidas eestlane ennast teiste Euroopa Liidu riikide rahvaste ja naabritega võrreldes tunneb; mis on meil hästi, mis mitte nii hästi; kas oleme eluga rahul.
Inimarengu indeksi põhjal järjestatud riikide edetabelis on Eesti koht viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, tõustes 2006. aastaks 40. kohale maailmas. Indeksi aluseks võetud andmed näitavad, et Eesti kiire arengu mootoriks on majanduse jõuline kasv. Sarnane arenguloogika iseloomustab ka Lätit ja Leedut, kes on tabelis Eestist paari koha võrra tagapool. Traditsiooniliselt on edetabeli tipus Skandinaaviamaad, Austraalia ja Iirimaa.
Ülemaailmset inimarengu indeksit arvutatakse alates 1990. aastast ning see koosneb kolmest osast: tervis (keskmine oodatav eluiga sünnihetkel), haridus (täiskasvanute kirjaoskus ja hariduse kättesaadavus) ning majanduslik heaolu (sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta võrreldavates hindades).
Erinevused riigiti
Vaatamata viimaste aastate muljetavaldavale majanduskasvule on inimarengu aruande peatoimetaja Mati Heidmetsa hinnangul Eesti praegune rikkus suhteline ja seda rõhutav enesepilt ülemäära roosa.
«Võttes rikkuse mõõdupuuks SKT inimese kohta, asume Euroopa Liidu (EL) pingerea tagumises kolmandikus. Ka 2004. aastal ELiga liitunute seltskonnas pole me sugugi parimad, sloveenid ja tšehhid on meist oluliselt eespool. Hoolimata sellest, et Eesti majandusvabadus ja konkurentsivõime on ELi kontekstis tublid, läheb tõsiseltvõetava rikkuseni veel aega,» ütles Heidmets.
Inimarengu aruandest selgub, et kiire majanduskasvu, heaolu ja palkade tõusu taustal on Eesti ühiskond teiste ELi riikidega võrreldes mitmes muus valdkonnas oluliselt nõrgem ja elujõuetum. Seda iseloomustavad Eesti elanike kehvad tervisenäitajad, madalaim meeste oodatav eluiga, suurim vangide arv 100 000 elaniku kohta, suurim HIVga nakatunute osa elanikkonnas. Samuti on meil meeste ja naiste palgaerinevus suurim teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes.
Kihistumine häirib
Aruandes analüüsiti ka Eesti elanike hinnanguid meie elule. Uurijad järeldasid, et üldiselt on inimesed eluga rahul ja tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud, kuid enamus elanikest ei tunne, et majandusedu peegelduks sotsiaalse heaolu kasvus. Eesti inimesed soovivad õiglasemat ühiskonda ega ole rahul praeguse kihistumisega, mida kirjeldatakse kui väikesearvulise jõukate grupi vastandumist suurearvulisele vähekindlustatute massile.
«Tegelikult näitab paljude riikide arengu analüüs ja ka inimarengu indeksi alusel koostatud edetabel, et võrdsuse ja majanduskasvu vahel on pigem positiivne seos. Kui paranevad tervise-, hariduse- jt inimarengut iseloomustavad näitajad, siis on see ühiskond ka majanduslikult konkurentsivõimelisem,» ütles Raivo Vetik, aruande üks toimetajatest.
«Ühiskondliku leppe protsess seab tulevikus oma sihiks sisulise dialoogi ühiskonnas, mis keskendub Eesti arengu valikutele ja perspektiividele. Inimarengu aruanne annab selleks jätkuvalt materjali. Juba aprillis alustame ettevalmistusi 2007. a Eesti inimarengu aruande koostamiseks ja väljaandmiseks,» kommenteeris Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse juhatuse esimees Peep Mühls.
Käesoleva aruande koostamisel osales paarkümmend teadlast ja eksperti Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tervise Arengu Instituudist, Tuleviku-uuringute Instituudist ja teistest uurimiskeskustest.
Allikas: Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse kodulehekülg
Vahendanud Merje Mänd
