Kakskümmend aastat tõhusat koostööd

Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni 23. septembri koosolek siseministeeriumis oli juubelihõnguline – ühiskomisjon koos erinevate valdkondade alakomisjonidega on tegutsenud 20 aastat.

Koosolekut juhatasid kaasesimehed siseminister Hanno Pevkur ja peapiiskop Urmas Viilma. Ühiskomisjoni töös on algusest peale osalenud EELK poolt piiskopid Einar Soone ja Tiit Salumäe ning emeriitpeapiiskop Andres Põder ja riigi poolt kõige kauem, alates 1999. aastast, Priit Kama. Siseminister autasustas neid (kohal olid Salumäe ja Soone) mälestusristiga.

Ühistöö algusest
Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au tegi lühiülevaate komisjoni ajaloost. Peaminister Tiit Vähi avaldab 15. juuni 1995 kirjas peapiiskop Jaan Kiivitile oma poolehoidu ühise kokkusaamise korraldamiseks. 28. juunil oli EELK konsistooriumis kiriku ja riigi esindajate kohtumine, mis päädis peapiiskop Jaan Kiiviti ja siseminister Edgar Savisaare ühisavaldusega koostöö jätkamiseks ja komisjoni moodustamiseks.
Vabariigi Valitsuse 4. augusti korraldusega nimetatakse ühiskomisjoni valitsuse esindajad. Augusti lõpus teatab peapiiskop Kiivit oma kirjas EELK esindajad. Komisjoni kaasesimehed on olnud EELK peapiiskop (Jaan Kiivit, Andres Põder, Urmas Viilma) ning riigi poolt sise- ja regionaalministrid. Kui 1995. aasta septembris loodi neli alakomisjoni: kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja õiguslike küsimuste alakomisjon, siis detsembri koosolekul andsid alakomisjonide juhid juba oma tööst aru.
Kultuurikomisjonis olid arutusel kirikuvarade kaitse, arhiivide säilitamine, kirikute kunstiväärtuste registri loomine ja pühakodade kaitse. Hariduskomisjonis räägiti usuõpetusest ja õpetajate kutsenõuetest, sotsiaalkomisjonis haiglavaimuliku tööst ja patsiendi kaitse seadusest. Piiskop Einar Soone meenutab, et õiguslike küsimuste komisjonis olid päevakorral varade tagastamise teema, kalmistute staatus ja vaimulike rakendamine perekonnaseisuametnikena.
Nüüd, 20 aastat hiljem, räägiti ühiskomisjoni koosolekul muu hulgas ka erakooliseaduse muudatustest, pagulaste vastuvõtmisest, Narva Aleksandri koguduse muredest ja EELK kunstimälestiste inventeerimisest. Ühiskomisjon käib koos kaks korda aastas: sügisel siseministeeriumis ja kevadel konsistooriumis.

Pühakodade kaitse
Piiskop Salumäe sõnul oli komisjoni loomise eesmärgiks sidemete loomine riigi ja kiriku vahel. «Algselt oli mõeldud, et ka igas maakonnas sünniks samasugune koostöökogu praostkonna ja maavalitsuse vahel. Ma ei tea, kuidas teistes maakondades, aga Läänemaal on see katkematult töötanud. Komisjon ei olnudki mõeldud alguses nii väga seaduseloomega tegelemiseks, vaid kommunikatiivseteks läbirääkimisteks, sest ei teadnud valitsus väga palju kiriku tegevusest ega kirik valitsuse tegevusest. Kui rääkida aga päevakorral olnud teemadest, siis on kultuuriväärtuste küsimused olnud üleval kogu aeg. Pühakodade säilitamine on üks ühendav teema kiriku ja riigi vahel, sest pühakojad on ju riikliku kaitse all,» ütles piiskop Salumäe Eesti Kirikule.
Hinnates ühiskomisjoni tööd leiab Salumäe, et küsimuste lahendamisel võiks edasiminek kiiremgi olla. «Isiklikult olen hinnanud komisjoni tegevust eriti kommunikatiivsuse poolest. See on koht, kus on võimalik läbi rääkida ja kus alati ei pea ka ühisele arvamusele jõudma, aga see on üks legaalne võimalus oma seisukohad välja öelda.»
Tiiu Pikkur

EELK ja Vabariigi Valitsuse ühiskomisjon
Alakomisjonid
Kultuuriväärtuste – juhatajad piiskop Tiit Salumäe ja muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie
Sotsiaalküsimuste – juhatajad EELK diakooniatalituse juhataja Avo Üprus ja sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse
Õiguslike küsimuste – juhatajad piiskop Einar Soone ja justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama
Haridusküsimuste – assessor Marko Tiitus ning haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis