Mungale ei tõotata roosidel tantsimise teed

Arhimandriit Sergei, Uus Valamo kloostri iguumen, tähistas püha Jüri päeval 50. sünnipäeva. Poole oma elust on ta olnud seotud kloostriga. 18 aastat olnud kloostri juht.

Intervjuu Eesti Kirikule andis ta kloostri rikkalikus raamatukogus. Pärast vestlust avanes aga erakordne võimalus, kui isa Sergei avas suletud ukse ja juhtis meid varakambrisse, kus on hoiul kloostri hindamatud aarded. Väike osa neist on seatud kloostri 75. aastapäeva puhul ka näitusesaali.
Soome õigeusu kiriku alluvusse kuuluv Uus-Valamo klooster rajati Heinävesile 1940. aastal, kui klooster Laadoga saarestikust oli sunnitud sõja tõttu evakueeruma. Mungakloostri lähedusse jääb Lintula nunnaklooster. Rändajal on hõlbus külastada neid paiku ka laevaga, sest suvel kurseerib järve kaldal asuvate kloostrite vahel laev.
Uus-Valamo kloostris on 12 munka ja üks noviits, neist vanim 76aastane isa Andreas. Vennaskond elab kloostrielu vanade traditsioonide kohaselt. Soomlastest munkade kõrval on kloostris üks venelane ja üks prantslane. Isa Sergei sõnul on kloostris elanud ka eestlastest munki.

Teekond kloostrisse
Isa Sergei sai oma usulise juhatuse kodust. Ta meenutas oma lapsepõlvest esimest kokkupuudet munkpreestriga, kui oli kolmeaastane. Nende koju Viinijärvil tuli pika halli habemega isa Savva ja väike poiss mõtles, et jõuluvana tuli neile külla. 14aastase noormehena oli ta üks ligi kolmesajast õigeusklikust noorest, kes Valamos noortelaagris koos olid. Isa Simforia öelnud siis, et mõelge, noored, kas keegi teist tunneb kutset meie vennaskonnaga liituda, sest meid on siin Valamos õige vähe. Sel hetkel mõtles isa Sergei, et temagi võiks mungaks tulla.
Järgnesid õpingud ja oma tee valimine. Teoloogilise hariduse omandas ta Kuopios. Nende kursus oli viimane, pärast seda viidi õppetool üle Joensuu ülikooli. Armeeteenistuse järel sooritas ta õigeusu usuõpetuse õpetaja eksami Joensuus. Tol hetkel oli tee veel lahti: kas minna kogudusetööle või kloostrisse. Valis viimase ja põhjendas: «Kui kogudustes on jumalateenistus vaid nädalalõppudel, siis kloostris on iga päev palvepäev ja jumalateenistuse päev. Kirikud on tavaliselt iga päev lahti suuremates linnades, maal mitte. See oli üks põhjus, kui mõtlesin, kas minust saab koguduseõpetaja või lähen kloostrisse.»
Esimesed viis aastat oli tema põhiliseks ülesandeks kuuletujana kloostris majutust vajavate külaliste vastuvõtmine. Töö tundus tihti üksluine. Siis mõtles ta selle enda jaoks ülevaks ja võttis igat uut külastajat vastu kui Jeesust, kes ise oli tulnud kohale. «Meile ei lubatud roosidel tantsimise teed, kui mungaks pühitseti,» meenutab ta. «Olen õnnelik, et saan elada kloostris.»

Kloostri uksed on avatud kõigile
Viimastel aastakümnetel on Uus-Valamo kloostrist saanud Soome ja kogu Põhjamaade märkimisväärseim õigeusu kultuuri keskus. Suvel ärkab klooster tõeliselt ellu ja siin toimub palju üritusi. Algavad ka laevakruiisid ja ringkäigud giidiga kloostri maadel.
Aastas käib Uus-Valamo kloostris üle 160 000 inimese turistidena, palveränduritena, kursustel osalemas, õppimas. Tulijaid on üle maailma, kuid suurimad grupid on tulnud Venemaalt. Kloostri igapäevaelu kulgeb jumalateenistuste rütmis, millel võivad osaleda kõik külalised.
Inimesed otsivad kloostrist ka eestpalvete läbi tervenemist. «Eestpalvet palutakse, kui inimene on haigestunud, aga harva tullakse tänama, kui tervis on tagasi tulnud,» ütles isa Sergei. «Siiski neid on ja see on suur rõõm.»
Klooster võtab lahkelt vastu vabatahtlikku tööjõudu. Ka Eestist. Kui keegi seda soovib, võib saata kirja kloostrisse (www.valamo.fi) ja väljendada oma soovi. Tuleb ennast tutvustada, mis ametit keegi peab, ja kinnitada, et on terve ning jaksab teha tööd. Isa Sergei ütles, et esimest korda saab nende juurde tulla 10 päevaks, teine kord juba kaheks nädalaks.
«Meil on kloostris kõiki töid võimalik teha. Köögis on vaja abi. Nõudepesumasin peseb nõud, aga need tuleb sinna panna ja ära võtta. Suviti on töö aias, pesukojas, on värvimist, kirikuvalvuri, giidi töö. Töö eest antakse inimesele tasuta majutus ja toit.» Klooster koolitab talvel kümmekond juhendajat, kes vabatahtlike tööd juhendavad. Kloostris ei ole loomi. Vaid kaks kassi. Neist üks – Niksu – on kõigi lemmik ja omamoodi kloostri maskott, kelle pildiga postkaar­te kloostri poest osta võib. Nagu palju muudki kraami: raamatuid, pühapilte, küünlaid ja oma kloostri veini.

Kursused kutsuvad
Raamatukogus leidub 30 000 köidet valitud kirjandust, mis käsitleb peamiselt õigeusku ja kloostritraditsioone. Seal saab uudistada ja lugeda, vaadata samas majas üles seatud rändnäitusi. Kultuurikeskuses aasta läbi avatud püsinäitusel saab tutvuda Valamo eluga 18. sajandist tänapäevani. Sealhulgas on võimalik näha Lahti kunstniku Sergei Pietilä maali arhimandriidist, mille isa Sergei sai kingiks 50. sünnipäevaks.
Kloostril on oma hotell ja hea köögiga restoran. Peakiriku uksed on lahti ja mitu korda päevas kutsub kellahelin Jumalat teenima. Siin on ka imettegev Konevitsa Jumalaema ikoon.
Suviti jagub kursusi igasse päeva, teemadeks käsitöö, kunst ja inimsuhted. Ikoonimaali, emailimist või raamatuköitmist saab õppida lühikursustel, mis kestavad ühest kuni mitme päevani. Viiepäevasel vaikusekogunemisel süüvitakse täielikku vaikusse. Kõige populaarsem on ikoonimaalijate kursus. Lisaks nimetas isa Sergei õigeusu ja kultuuri kursust, hõbedatöö tegemise kursust.
Klooster ei toimi ainult palvete toel. Küsin isa Sergeilt, kas on sobiv üldse rääkida kloostri ülalpidamisest. Ta ei tee saladust sellest, kust tuleb kloostri tulu. «Turismist, palveränduritelt, kellele pakutakse majutust. Meil on oma söögituba ja pagarikoda, kauplus, veinitööstus, mis on Soomes suurim, majandame oma metsaga. On inimesi, kes jätavad testamendiga oma maise vara kloostrile.»

Sõnum kaasa
Harrastustest kõneldes ütleb isa Sergei, et kalastada talle ei meeldi. «Küll aga kala süüa,» lisab ta. «Mulle meeldivad väga lilled ja meil on suur lilleaed, kasvatan ja laiendan seda. Liiliad on minu lemmiklilled. Tööd on nii palju, et harrastusteks ei jää aega. Klooster on minu harrastus, see on töö, harrastus ja elamise viis.»
Turvalise Soome kloostrirahusse jõuavad kätte kõik maailma rahutused, ka sõnumid kristlaste tagakiusamisest. See teeb murelikuks ja seepärast loetakse kloostris iga päev palveid maailmarahu pärast.
Isa Sergei soovib, et meil oleks sisemine rahu, et saaksime tunda Püha Vaimu, et Püha Vaim asuks meisse ja me saaksime hingerahu.
Isa Sergei täpsustab: «See tähendab, et juhtugu mis iganes, kui meil on rahu südames, oleme Püha Vaimu templiks – mitte mina, vaid Kristus elab minus. Et meil oleks rahu koos Jumalaga ja koos inimestega. Ja nagu püha Serafim Sarovilainen on öelnud: «Otsi sisemist rahu, siis saavad tuhanded sinu ümber päästetud.»»
Sirje Semm

Arhimandriit Sergei
Kodanikunimi Yrjö Rajapolvi.
Sündinud 23. aprillil 1965.
Lõpetanud Kuopios õigeusu teoloogilise seminari ja Joensuu ülikoolis usuõpetajate kursuse.
1990. aastast Uus-Valamo kloostris, kloostri ülem 1997. aastast.

Pildigalerii:

Valamo ja Uus-Valamo klooster
Kui Talvesõja saatus kõigile selgeks sai, võttis Valamo kloostri juhtkond vastu otsuse evakueerida klooster Soome sisemaale. 1940. aasta veebruaris andis marssal Mannerheim armee 40 veoautot, mis üle külmunud Laadoga järve jääteed mööda Valamo saarelt kloostri varanduse ja paarsada munka lääne poole Soome sisemaale sõidutas.
Lõpuks jäädi pidama Heinävesil (Lõuna-Savos). Sinna siirdusid hiljem põgenikena ka Petsamo ja Konevitsa kloostri mungad. Nii rajati Uus-Valamo klooster.
Kaasa võeti kõige väärtuslikum kloostri reliikviate seast, hinnalised ikoonid, jumalateenistuse tarbed, väikesed kellad, oluline osa arhiivist ja raamatukogust.
Vennad lahkusid lootuses peagi tagasi tulla. Märtsis 1940 läks aga rahvusvahelise lepinguga Nõukogude Venemaa ja Soome vahel Valamo saarestik Venemaa koosseisu.
Laadoga saarestikus taastati Valamo kloostrikompleks alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. 1992. a alustas klooster taas tegevust, kui Karjala autonoomse vabariigi valitsus võttis vastu otsuse kõigi Valamo saarestiku kloostrihoonete tagastamise kohta Vene õigeusu kirikule.
Valamo on saar Laadoga järve põhjaosas, mis koos ligi 50 ümbritseva väikesaarega moodustab Valamo saarestiku. Saarestiku pindala on 36 km2. Enne Teist maailmasõda kuulusid saared Soomele, praegu on need Karjala vabariigi koosseisus.