Maailma palvepäeval kogeti palve imelist jõudu
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudised / Number: 18. märts 2015 Nr 12 /
Maailma kristlaskond tähistas 6. märtsil oikumeeniliste jumalateenistustega maailma palvepäeva (World Day of Prayer), mis oli varasemalt tuntud kui naiste palvepäev.
Palvepäeva tekstid on sel aastal koostanud Bahama palvepäeva korralduskomitee naised. Kandvaks teemaks oli Jeesuse teeniv meelsus ja eeskuju oma ligimese teenimiseks, mille ta meile on jätnud. Jeesus ütles: «Kas te saate aru, mida ma olen teile teinud?» (Jh 13:12).
Karula kirikus tähistas 36 naist palvepäeva 7. märtsil, lähemalt räägib sellest Rõngu koguduse õpetaja Lea Kärson. «Naiste palvepäev on Valga praostkonnas juba traditsiooniks saanud ja toimus sel aastal neljandat korda.
Samas ei jää see kokkusaamine kunagi praostkonna piiridesse, vaid osalejaid on ka kaugemalt. Oikumeenilisel palvusel osalesid naised Karula, Puhja, Elva, Rõngu, Nõo, Antsla, Maarja-Magdaleena, Tartu ja Mustvee kristlikest kogudustest.
Palvepäeva eestvedajaks oli nagu varasematelgi aastatel Taime Põld Nõo kogudusest. Oma panuse andsid paljud teisedki: Miina-Liisa Kuusemaa, Marje Tanilas, Edith Groote. Külalised Mustvee Betaania baptistikogudusest Ave Gill ja Aili Tennosaar jagasid Jumala head sõnumit nii muusikas kui sõnas.
Aili Tennosaar tutvustas MTÜ Sambia Sõbrad tegemisi ja andis ülevaate olukorrast Sambia selles piirkonnas, mida ollakse eriliselt toetamas nii annetuste kogumise kui eestpalvetega. Palvepäeva korjandus 184 eurot läks Sambia tüdruku Sara toetamiseks, et sel orvuks jäänud tüdrukul oleks võimalik jätkata oma kooliteed.»
Maailma palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus toimus ka Kalju baptistikoguduse kirikus Tallinnas. Teenis koguduse pastor Erki Tamm, laulis Tallinna oikumeeniline naiskoor, dirigeerisid Marika Kahar, Urve Pihlak, Silvia Landra ja Aivi Otsnik.
Ülemaailmset palvepäeva korraldab 19. sajandil Ameerikast alguse saanud kristlike naiste liikumine Maailma Palvepäev, mis nüüdseks tegutseb juba umbes 170 riigis. Eesti ühines liikumisega paarkümmend aastat tagasi.
Tiiu Pikkur