Vajame kaaskristlaste toetust

Teades, et regulaarselt kirikus käivaid kristlasi on Eestis umbes 60 000, on võimalik toetus üle 10%. Kui palju on tegelikke toetajaid? Lõplik tõde selle kohta selgub 4. märtsil.

Viimastel aastatel on levinud müüt, et kristlikule erakonnale ei ole mõtet toetushäält anda, kuna see hääl läheb kaduma. Sellisel arvamusel oli mõni aasta tagasi alus, millest tänaseks on saanud minevik. Kaheksa aastat tagasi, kui EKD loodi, kogus erakond üle 3% toetust. See saavutati ulatusliku reklaamikampaaniata, suusõnalist infot edastades ja voldikuid jagades. Arvamusuuringute firmad pakkusid eelmistel valimistel toetuseks umbes 0,2%. Tegelik toetus kujunes üle viie korra suuremaks arvamusküsitlustes prognoositust.

Tänaseks on olukord muutunud. Kui enne jõule oli EKD tuntuseks Eestis umbes 2%, siis paar nädalat tagasi oli see umbes 30 korda suurenenud ja ületas 60%. Ka toetus sekulaarsete valijate hulgas on pidevalt kasvanud. Erakond on oma seisukohtade kajastamiseks otsustavalt raha panustanud. Sellega on EKD saavutanud tuntuse ja kasvava toetuse, mis erinevate küsitluste põhjal on täna 3–5%.

Nüüd, mil erakond on omalt poolt teinud kõik, et kristlased pääseksid riigi otsustusmehhanismis kaasa rääkima, on kristlastel aeg ühiselt tegutseda. Kui isegi ainult pooled kristlastest otsustavad selle üleskutsega liituda, saab EKD vähemalt 5% toetust ja pääseb riigikogusse. Lisaks sellele on ka sekulaarse ühiskonna toetus kristlikele demokraatidele märkimisväärne.

Avalikesse debatidesse riigiraadios ja -televisioonis on kaasatud EKD esindajad. Erakond on panustanud ka telereklaami. Need lisavad märkimisväärselt sekulaarse valija toetust EKD-le.

Kogu Eesti kristlaskonnale oleks kaotuseks see, kui väärtuslikud hääled läheks teistele erakondadele lihtsalt kartuse pärast, et kristlased sisse ei saa. Tegelikult on kristlikke väärtusi kandev erakond ainsaks lootuseks kristlike algatuste ja kristlike väärtuste kaitsel riigikogus. Selle teostamiseks tuleks kristlastel oma ühtsust ja solidaarsust näidata ajal, kui seda on vaja.

Kristliku mõju puudumine on kindlasti üheks põhjuseks, miks valimissüsteem Eestis on äärmiselt ebaõiglane ja ebademokraatlik. Eesti on ainsaks riigiks regioonis, kus valimistel osalemine on võimalik ainult väga suure rahaga. Kautsjon ühe kandidaadi kohta on 6000 krooni, mis teeb täisnimekirja puhul kokku kolmveerand miljonit. Riigikogus esindatud erakonnad teevad kogu kampaania maksumaksja kulul. Väljastpoolt tulija peab kõik ise maksma. Keelatud on isegi ettevõtete toetus. Sellega tahetakse öelda, et kes sees, see sees, ja kes väljas, jätku ka lootus.

Konservatiivse paremerakonnana seisavad kristlikud demokraadid kristlike väärtuste eest Eesti ühiskonnas. EKD on teinud suure panuse nendel valimistel, et see sõnum võiks jõuda iga valijani. Kristliku erakonna kandidaadid loodavad kaaskristlaste toetusele. Aita esmakordselt Eesti ajaloos kristlikul erakonnal pääseda riigikogusse!

Peeter Võsu, EKD aseesimees