Suure-Jaanis heliseb jälle

XVII Suure-Jaani muusikafestival 17.–23. juunil

Juunis 1997 sündinud saavad tänavu niisiis 17aastaseks. Suure-Jaani festivalile tähendab antud daatum traditsioonide väljakujunemist ning uute esitusvormide ja -paikade võrsumise jätku, linnale/vallale aga kunagisest letargiast ärkamist ja Eesti muusikakaardile kinnistumist.
Festivali promootorile prof Andres Uibole aga pakub juba ammu tõelist rahuldust, esinejatele meele- ja südamesooja, publikule, nii omadele kui üle–maa-külalistele, järgmise ootust.

Vaimulik laulupäev pühapäeval
Erilise toonuse annavad mõneaastaste vahedega toimuvad vaimulikud laulupäevad, tänavune peetakse pühapäeval, 22. juunil ja pühendatakse Hugo Lepnurme mälestusele (100 aastat sünnist ja 15 aastat surmast). Patroonideks peapiiskop Andres Põder ja Laine Randjärv, kes riigikogu aseesimehe ameti kõrval muide ka Tallinna Jaani koguduse koori juhatab.
Laulupäev algab kell 7.30 äratusmänguga muusikapaviljonis ja tornides, juhatades sisse kirikuesise «Hommikueine murul». Kl 9.30 kogunetakse orelirõdule meenutama prof Lepnurme, kl 11 algab jumalateenistus, kl 12.30 peetakse kalmistul mälestushetke.
Kl 13 kohtutakse kohvikus Arturi Juures taani arhitekti Erik Nobeliga nn lõunatunnis, juttu tuleb kahtlemata eeskätt tema projekteeritava Artur Kapi muusikakeskuse ehitamisest ja eesmärkidest, mis kenasti paljulubavad. Kl 14 laulab taas kirikus Mikk Üleoja juhatusel ja Piret Aidulo orelisaatel rahvusmeeskoor. Kl 17.15 süüdatakse samas laulupeotuli ja asutakse rongkäigule. Tagatipuks siis, algusega kl 18, peetakse laulupidu ennast.

Festival algab esmaspäeval    
Tegelikult alustatakse festivali omamoodi eeltaktiga juba esmaspäeval, 16. juunil kell 14 Olustvere leivakojas, kus musitseerivad pea alalised festivaliosalised Mari-Liis Uibo viiulil, Kristi Mühling kandlel ja Aare Tammesalu tšellol, tekste loeb Indrek Hirv – siit ka moto «Ihule ja hingele».
N-ö ametlikult avatakse ürituste rida veelgi kodusemalt, nimelt Kappide majamuuseumis astuvad järgmisel päeval kl 14 ette eelmiste lauljakonkursside laureaadid. Kaks tundi varem aga on uksed Artur Kapi Ühingu majas juba valla näitusele mulluste sündmuste piltidest, Jaanus Siimu fotokunsti helindab saksofonist Olavi Kasemaa.

Noored talendid
Ega kõigist veerandsajast üritusest jõuagi rääkida, sestap nimetagem neist veel vaid osa (mis ent ei viita eelistustele, sest tõelistel muusikatuttavatel on need niikuinii olemas, valikuid leidub kõigile – igale oma). Kindlasti pälvivad siiski huvi, nagu alati, noored hääled, kes võtavad nüüd viiendat korda mõõtu 18. juunil (I voor) ja 19. juunil (II voor) gümnaasiumi aulas.
Samas avavad oma noodimapid ka hakkajad viisimeistrid V. Kapi nimelisel II konkursil «Uus laul». Peale mainitud taanlase tulevad kohviku jututuppa Voldemar Kuslap ja põnevust tekitava auraga, terava sotsiaalse närvi poolest tuntud Margus Lepa (vastavalt 20. ja 21. juunil).

Laulu ja pillimängu
Nagu on laienenud isikute ja teemade ring kohvikus, nii avardub festival ka geograafilises plaanis. Seekord Sürgavere suunal, kus 21. juuni pärastlõunal kuuldakse Henn Rebase akordioni saatel operetilugusid Voldemar Kuslapilt.
Samal õhtul kl 22 laulab aga õigeusu kirikus meeskoor Peresvet Moskvast – teadagi vana-vene vaimulikku muusikat.
Kolm päeva varem võib nautida hoopis teistlaadset muusikat Vanaõue puhkekeskuses – ei muud kui Bachi enese ilmalikku «Kohvikantaati», kus Klaaspärlimäng Sinfonietta «karkassil» esinevad Toomas Vavilovi juhatusel sopran Arete Teemets ja RO Estonia bass Pavlo Balakin.
Loomulikult ei jää kõrvale ERSO – 20. juunil kl 19 mängitakse gümnaasiumi suures saalis Olari Eltsi juhatusel Ellerit, A. Kappi, Lüdigit ja Mussorgskit («Pildid näituselt»!).
Ja ega Päikesetõusukontsertki 23. juuni ööl kl 3 Hüpassaare taguses rabas kõigi Saare, Kreegi, Ernesaksa, Haydni, Mozarti, Griegiga soo-orkestrilt ja Eesti Noorte Segakoorilt veel lõppu tähenda – kl 13 esitab kirikus Nadia Kurem kava «Vivat Italia» (orelil Piret Aidulo), kl 17 lustivad laululaval ansambel Dagö ja Lauri Saatpalu, kl 21 süüdatakse jaanituli. Kel veel jaksu, tunneb muidugi sellestki rõõmu.
Jaksu? Mina küll pole kohanud ametivälist inimest, kes julgeks kinnitada, et ta suutis kõigest osa saada! Veel kord – see festival pole ju maratoniks mõeldud, kuid tähenduslikku võib leida igast päevast.
Ivalo Randalu