80 AASTAT TAGASI

Nii nagu 2007. aasta saabumisel, mõeldi ka 1927. aastal, milline see tulla võiks. August Topman oli just harmoniseerinud M. Metzeri laulu, mille sõnadest õhkus tulevikulootust: «Ta tuleb! Jah, tuleb see päev, millest paistab ju hommikupilvedel valguse loit.» Samas võis aga tõdeda, et «Jumala sõna ei ela enam mitte rahva seas».

127 leerilapse seas läbi viidud küsitlus näitas, et vaid kuus neist oli läbi lugenud ühe evangeeliumi, Uue Testamendi kolm, terve Piibli mitte ükski, Taaveti lauluraamatu samuti mitte ükski. Kodus palvetamist oli õppinud 78, hommikupalvet peeti ühes kodus, õhtupalvet mitte kusagil. Sealjuures suurtest kirikupühadest ja muudest pühakojas toimuvatest suursündmustest võeti agaralt osa. Nii nagu tänapäevalgi.

Seda võis näha ka Tallinna Püha Vaimu koguduse 50. aastapäevale pühendatud jumalateenistusest (pärast pikemat pausi taasärganud koguduse algusajaks loeti 16. jaanuari 1877). 50 aastat tagasi kuulus kogudusse vaid 2 perekonda 9 liikmega, nüüd oli liikmeskonnas 18 119 inimest.

Kirik oli tähtpäevale kohaselt ehitud. Pidulikkust lisas asjakohane soolo- ja koorilaul. Jutlustas temale omase hoo ja kaasakiskuvusega õpetaja Theodor Tallmeister. Jutlus lõppes sooviga, et «protestantlik Pühavaimu kogudus jääks püsima ustavalt oma vahipostile ka siis, kui ümberringi keeb torm ja lumemaru». Torkas aga silma, et tervitajate hulgast puudus piiskop Jakob Kukk.

Juhtus muudki rõõmustavat. Selsamal 16. jaanuaril kanti esimest korda jumalateenistus üle raadio teel. Tallinna Kaarli kirikus oli üles seatud kolm mikrofoni: altaris, kantslis ja orelikooril. Nii said siis moodsa tehnika saavutused Jumala riigi levitamiseks tööle rakendatud. Tänusõnu tuli haigetelt ja vanuritelt, kellele jumalasõna nüüd koju kätte tuli. Esimene katsetus möödus edukalt. Orel olla natuke valjustigi kõlanud, tähtsaim aga – õpetaja Artur Sommeri jutlus oli selgesti kuulda.

Uut moodi tuli uus aasta ka Viljandisse. Uue aasta tervitamine tänaval, turul, seltsimajades ja perekondades oli harilik komme, kuid kirikutes öist jumalateenistust polnud siin varem olnud. Vana-aasta õhtul maakirikus viibijad said ootamatult teada, et kell pool 12 öösel on veel üks jumalateenistus. Nii tuldigi kohale, et kuulda, mida pastor Jaan Lattikul uue aasta saabumisel öelda on. Pooletunnist teenistust kaunistas laulukoor.

Oli veelgi huvitavat. Ameerika kinokonsortsium saatis oma esindajad Petseri kloostrisse filmima kolmekuningapäeva rongikäiku.

Muusikategemine Eestimaa kirikutes käis aga oma rada. 30. jaanuaril andis Tallinna Jaani kirikus orelikontserdi Paul Pressnikoff (Indra). Kavas oli Johann Sebastian Bachi looming. Emil Bormann märkis Päevalehes, et registreid tarvitanud esineja maitsekalt ja selgelt, sealjuures aga kohati, näiteks Fantaasia keskosas ja koraali «Üks kindel linn ja varjupaik» eelmängus ei tulnud juhtivat osa mänginud bass küllaldaselt kuuldavale. Ka olevat P. Pressnikoff oma ülesastumises liiga ettevaatlik, hoidudes näiteks kahe manuaali ühendamisest. See andis tunda eriti koraali-eelmängudes, mis monotoonselt kõlasid, erandiks «Sa tuled, Jeesus». Häid leide oli ka a-moll ja G-duur kontsertides.

Pärnu Eliisabeti kiriku laulukoor oli eelmisel aastal piirdunud lühemate laulude õppimisega. Uuel aastal otsustati midagi suuremat käsile võtta. Selleks valiti välja J. Haydni oratoorium «Lunastaja seitse sõna ristil», mida oreli saatel ette taheti kanda. Taheti osa võtta ka järgmisest üldlaulupeost ja koori taseme tõstmiseks korraldada hääleseade kursusi.

Kibedasti olid töös teisedki suuremad ja vähemad koorid, valmistudes esinemisteks nii kodu- kui ka välismaal. Vaimulik kava oli õppimisel Tallinna Meestelaulu Seltsil, kes tahtis sellega paastu ajal Kaarli kirikus üles astuda. Sama kava taheti näidata ka nelipühi ajal Soomes.

Estonia Muusika Osakonna segakooril oli ettevalmistamisel eesti ja klassikalisest muusikast vaimulik kontsert Kaarli kirikus. Lihavõtte ajal taheti seda laulda ka Riias.

Tallinna Jaani kiriku segakooril oli lõpule jõudmas Haydni oratooriumi «Loomine» õppimine. Kaarli kiriku segakoor oli aga pühendunud Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) kantaadi «Pärast õhtusöömaaega» õppimisele. Ette taheti see kanda Suurel Reedel.