Eestlaste religioossed suundumused

Tartu ülikoolis esitleti ülikooli usuteaduskonna koostatud ja TNS Emori läbiviidud uuringut eestlaste religioossuse ja religiooni suhtumise kohta.

Kokku küsitleti telefoni teel 1100 vastajat, kellel oli vanust vähemalt 15 eluaastat.
Tartu ülikooli religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme, kes küsitluse koostas, valgustas, et töö sündis vajadusest info järele, mida siiamaani küsitud polnud, mis aga eestlaste religioossete suundumuste täpsemaks mõistmiseks vajalikud on. Näiteks uuriti esimest korda põhjalikumalt eestlaste usuvastaseid hoiakuid, samuti võrreldi võimalikult sarnaste parameetrite järgi usku uude vaimsusesse ja kristlikku Jumalasse.
Kuna Eestis elavate vene taustaga elanike religioosne kultuur on eestlaste omast kohati väga erinev (üldjuhul on neil kristlusega seotud näitajate arvud tublisti suuremad), oli enamik küsitlusest jagatud vastavalt taustale kaheks. Ühtmoodi vastasid küsitletud uut vaimsust puudutavatele küsimustele ja maausku käsitlevatele küsimustele ei osanud mitte-eestlased väga midagi vastata.
Nagu eelnevatest uuringutest («Elust, usust ja usuelust» 2010) aimata oli, on jätkuvalt tõusuteel individuaalsed religioonipraktikad, mis ei lähtu ühestki üldisemast voolust. Tegu on enda usu piiritlemisega institutsionaalsele religioonile vastandumise kaudu. Sellist usku pooldas üle poole küsitletutest.

Kristlikust usust
Kristliku usu praktiseerijate hulk kogudusse kuulujate näol pole viimaste aastatega vähenenud ega suurenenud ning hõlmab üht viiendikku eestikeelsest rahvastikust. Sealjuures on üllatav, et umbes pooled vastanutest kinnitasid, et neil on mõni perekonnaliige või lähedane sõber kristlane, pool elanikkonnast on viimastel aastatel mõne kristliku praktikaga kokku puutunud.
Kristlusest mõjutatud mõtted ja moraal on rahvastiku seas tuntud ja hinnatud – 60% küsitletud eestlastest uskus kõrgematesse jõududesse ja üle poolte uskusid, et tulevik on ette määratud. 20% uskus, et Kristus on nende lunastaja. Enamik rahvastikust usub kristliku moraali positiivsesse mõjusse.
Uuringu käigus küsiti vastajatelt ka mõnd näidet kristlikust moraalist, mille peale kõige populaarsem vastus oli «ära varasta». Esimene kümnest käsust, «ära tapa», esikolmikusse ei jõudnud. Samuti selgus faktoranalüüsi abil, et end kristlasena määratlenud eestlane vastas suhteliselt samamoodi, mis tähendab, et tegu on arusaadavate ja sarnaselt levinud põhimõtetega.
Altnurme sõnul on neli aastat üsna lühike aeg, et eestlaste religioossetes vaadetes oleks drastilisi muudatusi tekkida saanud. Seetõttu pole ka end kristlasena määratlenud eestlaste arv eriti muutunud.

Muud uskumused
Uue vaimsusega seotud praktikatega on tegelnud 20% vastanutest, samas 67% eestlastest nõustus, et vaimse enesearengu abil on võimalik muuta iseennast, oma elu ja maailma enda ümber.
Kaks märkimisväärset statistikat, mis küsitlusest välja tulid, puudutasid aga maausku ja usku maavälistesse tsivilisatsioonidesse. Nimelt 61% vastanutest pidas maausku õigeks eestlaste usuks, aga sellega tegeles vaid 4%. Teiseks, peaaegu pooled vastanutest uskusid, et maaväliste tsivilisatsioonide esindajad külastavad aeg-ajalt meie planeeti, ning seda, et suurriikide valitsejad nendega koostööd teevad, uskus 16% vastanutest. Kui religioosseid praktikaid harrastasid pigem naised, siis maaväliste olendite usku olid eelkõige mehed.
Religioonivastased hoiakud on, vastupidiselt meedias tihti esitatud kuvandile, siiski vähemuses, kuid tegu on ikkagi üle veerandiga eestlastest. Usutakse, et religioon takistab inimese vaba vaimset arengut ja et kirik on mõeldud inimeste kontrolli all hoidmiseks. Ateistiks pidas end 10% vastanutest.
Diana Tomingas